Noori Autoreid Artiklid Intervjuud Värske Raamat Värske Heli Foto Tahad osaleda?
Ajakiri
Tellimine
Teated
Juhtkirjad
Väljaandja
Foorum
Järgmises
Värskes Rõhus:
 
Edvin Aedma
Anna Hints
Kristel Liiv
Indrek Lõbus
Moonika Olju
Carolina Pihelgas
Maia Tammjärv
Mihkel Truman

Värske Rõhk on müügil
TÜ raamatupoes, kaupluses Ateena, Apollos, Rahva Raamatus ja teistes paremates raamatukauplustes


Värske Rõhk on eesti
kirjanduse kasvulava.
Võta Sinagi osa
noorte autorite
arenguteest! 





 
Värske Rõhu film
Vaata või lae alla (40 MB)
 

Värske Rõhk on Eesti
esimene perioodiline
Roheline Trükis.






Levita meie sõnumit ja lisa oma veebilehele meie logo

 
Sõbrad
 
 
 
 
  
JUHTKIRJAD

Pärast esimest kilomeetriposti
2007-04-25 11:04:17
Värske Rõhk on varsti tegutsenud kaks aastat. Esimese kilomeetriposti järel vahepeatust tehes märkame - möödunud aja sees on tulnud avalikkuse ette ligi 100 uut autorit, kellest umbes 90% varem polnud trükisõnas olemas. Ilmunud on üheksa numbrit värsket ajakirja.

Paljud on astunud sammu edasigi – Eliina Korts, Bööma (Kaarel B. Väljamäe), Andra Teede, Leila Holts, Carolina Pihelgas jpt on välja andnud oma debüüdid. Esimestest tekstikatsetustest jõutakse nüüd järjest kiiremini oma esimese teoseni.

See on tore, et ilmub niivõrd palju uusi autoreid, möönavad paljud, kuid küsivad kohe skeptiliselt: aga kvaliteet? Kõigile muretsejatele soovitaks sõbralikult teha kaks sammu. Esiteks kindlasti lugeda ilmunud teoseid. Teiseks - leida endale nende kümnete ja kümnete autorite seast paar-kolm lemmikut ja neile kaasa elada.

Valik on kirju. Diana Leesalu sotsiaalne noorsooproosa. Jim Ashilevi näidendid ja tekstieksperimendid. Martin Vabati etnopunk. Paavo Piigi D-generatsiooni hümnid. Barthol Lo Mejori lollipop-dada. Loetelu ei mahuks siia rubriiki ära.

Endised vastandused on kadumas eesti kirjandusruumist. Ainult stereotüüpide tasemel kehtib kuskil vastandus noored-vanad. Intellektuaalid-proletariaadid. Kadumas on ka üks viimane vastandus - netikirjandus kui põrandaalune vastupanuliikumine "päriskirjanduse" suhtes, mida on põhjendatud selle "päriskirjanduse" (ajakirjad, kirjastused jne) elitaarse suhtumisega.

Nüüd on trüki- ja netikirjanduse vahele tekkinud sõbralik sild - Värske Rõhk ja poogen.ee teevad ühiselt tööd selle nimel, et eesti kirjanduse kasvulava oleks suurem ja rõõmsam.

Ma ise pole jõudnud kõikide raamatuid veel lugeda. Ma ei ole jõudnud suhelda veel kõikide autoritega ja kõigest mõned neist on minu MSN-is. „Võtke meid vastu oma MSN-listi“ oli meie esimese numbri üks hüüdlauseid – sellega tuleks jätkata :9

Meie ülikoolides hakkab ilmselt peagi teaduslikes uurimistöödes selguma, kuidas mõjutab MSN (ja orkut, SMS jms) ja sellega seostuva põlvkonna keelekasutus esiteks igapäevakeelt. Ja teiseks seda, kuidas mõjutab MSN meie sõnakunsti – neid ilukirjanduslikke tekste, mida me ise päev-päevalt juurde toodame.

Koos maailmaga meie ümber on muutumas meie kirjanduse keel.

Esmakordselt keele ajaloo jooksul on sündinud kirjalik suuline kõne. Me kirjutame järjest enam nii, nagu me räägime. Kas me varsti räägime nii, nagu me kirjutame? Tipp-intellektuaali või kõrgkultuuri esindajat on seostatud stereotüüpse kujutelma järgi sellega, et osatakse rääkida kirjakeeles, katkematute lausete ja pikkade ja keeruliste lausekonstruktsioonidega. 21. sajandi kirjakultuuri esindaja on aga lähemal igapäevaelule, ta on inimlikum ega kipu väljenduma raamatutes peituva teksti abil. Teda mõjutab hoopis igapäevane suhtluskeskkond, mis aga – üllatus, üllatus – on kirjalik, tekstiline. Me kohtume sõpradega MSN-is. Me avaldame armastust SMS-is. Varsti me kirjutame nendes meediumites ka 21. sajandi lugulaule ja värssdraamasid, romaane ja miniatuure.

Kas 21. sajand on kirjutamise sajand? Miks on Delfi noortekas nii palju 12aastasi, kes peavad vajalikuks oma tundeid väljendada kirjutades – eirates seda, et mingis nende jaoks kauges dimensioonis on olemas kirjavahemärgid, 500 tähemärgist pikemad kirjandus˛anrid ja lauseehituse õpetus? Kui nad ükskord nende seaduspärasusteni jõuavad, kas siis selleks ajaks on nad jõudnud juba uut laadi kirjanduse välja mõelda? Kas meie, kes me praegu elame "vanas" kirjandusilmas, saame sellest siis aru?

Ja miks kirjutasid sel aastal Eia Uus ja Robert Napp oma ühise romaani MSN-is?

Küsimused, küsimused. Palju tekste ja raamatuid mitmes eri kanalis. Aasta on praegu 2007. Me vastame küsimustele 30. kilomeetriposti juures. Seniks olge „Busy“, „Be right back“ või „Out to lunch“ – te osalete mängus nii või teisiti.

Head lugemist, rääkimist ja kirjutamist!


Priit Kruus, Värske Rõhu juhatuse esimees


Kõige uuem ||||| järgmine  
Toetajad
                      

 
Tartu
 
 
e-mail
e-mail