01:29

sa jalutasid mu unenäo
lõpututel lehekylgedel
kirjutasid keeruliselt
aru ma ei saa
miks sa tulid
kuhu sa mu viid
kas uputad mu
või oled see
keda ma otsin
juhatad teed (?)

 

 

01:59

ytle mulle mida
sa tead
olen sygavamal
kui kunagi varem
ma ei tõuse kunagi
see ankur mu jala
ymber end aheldanud
ytle mulle mida
sa tead
voolisin selle maski
mida kannan
ei vaadanud kunagi
tagasi
miks (?)

 

 

02:58

kadunud silmades
vahetan värve
mustast valgeks
edasitagasi
kõrvus vilisemas
tyhjuse rõõmutud
yksikud noodid
ekslen liivarannas
iga laine aina tugevam
hirmsam
jõledam
peletavam
õõnes
mina
miks (?)

 

 

17:10

tahtsin me lugu
edasi kirjutada
tint sai otsa
paber põleb
ylevalt juba söestunud
kuid tykk mille
jõudsin rebida
on nyyd osa
minu yksikust
tyhjast
ja kylmast
muinasjutust

 

---

Mattias Arakas (20): „Armastan lõõritamist ja (keerulisi) integraale. Igavuse peletamiseks sean sõnu ja käin metsas (ainult roosasid) kettaid loopimas.“