Värske Rõhu mainumber on KIREV JA KARTMATU JA LÕHNAB (sama hästi) NAGU LÄTI!
Mainumbri luuletused annavad aimu, et pikad ja vohavad luulevormid pole unustusehõlma vajunud — ballaad is back, baby! Marie Ojamaa näiliselt raskepärased, ent väljenduselt elegantsed muinasjutulised lugulaulud otsivad väljapääsu kuristikest. Marie tekstidele järgneb tervelt SEITSE väga tugevat luuledebüüti! Eesti luuleprõmmu meistri Iina Gyldéni vihaselt hellad tekstid loovad kujundite kaudu otseühenduse maailmas toimuvaga ja toovad tagasi sõnad nagu “rõõm”, “lootus” ja “solidaarsus”. Ka Leenu Sumbergi luuletustes vahelduvad hellus ja tüdimus, ent kui saadakse haiget, siis võideldakse ikkagi edasi. Solveig Bolligeri tekstid kuulutavad kuiva ja bürokraatliku eksamivormi täiesti kohaseks tööriistaks, et iseend ja oma tundeilma paremini tundma õppida. Kirke Niinemets kõneleb lugejaga otse unenäoilmast, tema luuletuste sõnad kompavad tundlikult ümbritsevat keskkonda. Siim Männo luuletustes põimuvad keele ajaloolised kihid lustakaks tervikuks ja “jäpvad segakeeli”. Susanna Mildebergilt avaldame sissevaate luulepäevikusse, mis meenutab, mäletab ja paneb mõtlema sellele, mis unub. Lipsu sõlmib luulerubriigile peale Kaur Järve, kelle tekstide tundediapasoon kulgeb lõbusast traagiliseni, nagu kohane luuletustele, mis kirjutavad läbi hüperboolselt absurdseid olukordi.
Uue numbri proosagi on suveootuses kirju ja mänglev. Elo Valner jutustab sellest, mis juhtub, kui vana kirjanik liiga kauaks oma koju lasta, ja toob lugejateni ühe näljaselt barokse unejutu lavastusest “Nälg”. Debütant Silver Dynamiit tunnistab üles, miks tema nimi on Silver Dynamiit ja kuidas on asjasse segatud Jaan Tätte ja Värske Rõhu proosatoimetaja. Annabel Allas, kes samuti ajakirjas esmakordselt tekste avaldab, räägib peadpööritavalt sürreaalse loo varestest, keerubitest ja hambaarstidest, sekka segatud hulganisti metanalju ja keelemänge. Ning kõige krooniks on äsjase aastaauhinna laureaadi Helena Aadli miniatuurid, julged, õrnad, meelekindlad ja tuttavalt hoolika pilguga komponeeritud.
Ei saa me läbi Lätita! Mainumbri intervjuus tuleb noore läti kirjaniku, illustraatori ja kunstniku Lote Vilmaga juttu visuaalkunsti ja sõnakunsti suhtest, kogukonnaigatsusest, sõnade maa-alusest juurevõrgustikust, ning antakse häid näpunäiteid iseenda tekstide toimetamiseks. Vilmaga saab tutvust teha ka tõlkerubriigis, kus Paul Raua ja Saara Lotta Linno tõlkes saab lugeda tema teravaid ja lillelisi luuletusi. Inga Pizāne, kelle luuletused on läti keelest tõlkinud Emma Aleksandra Jaanson ja Holger Dahl, kutsub aga inimesi üles akende all suudlema, sest „suudlusi peaks ilmas olema rohkem kui sõjas langenuid.“ Muide, Pizānega saab kohtuda juba 13. mai kirjanduslikul teisipäeval Tartu kirjanduse majas Salongis!
Päevikurubriigis saab aga kaasa elada värske vauhinna-laureaadi e. g. s.-i ekslemistele, mis koovad aina uusi ridu identiteedikriisi-kampsunisse, tutvustavad meile muuhulgas vabariigi kuivimat viineripirukat, maal kättesaadavaid kultuurisündmusi, sulelisi jobusid, tüütut argiseksismi, jalgalaskmisrõõmu, Kafka õnnetu saatuse lohutavat mõju ja elu õrnuse tunnet.
Julge esseedebüüdi sooritab The New School for Social Researchi politikateooria magistrant Jens Jaanimägi, kes kirjutab põhjalikult ja kaasahaaravalt sellest, kuidas küll juhtus nii, et ühel hetkel lõpetati akadeemilises, poliitilises ja üldse avalikus ruumis kapitalismist rääkimine ning miks peaks selle taas diskussiooni keskmesse tõmbama. Hoiatus: paremerakonnad seda esseed heaks ei kiidaks!!! 🙅🔞
Kriitikakülgedelt saab aga lugeda Emma Lotta Lõhmuse ja Õnne Pauluse kahassekirjutatud kaasaloovat käsitlust Hildegard Reimanni luuletusest “Kohvik Narva. Norms in action”, Hella Õitspuu hoogsat ja rõõmsat debüütarvustust Päiv Dengo debüütluulekogule “Kilpkonn üheks päevaks”, Steven Noorsoo üldfilosoofilist sissevaadet läti kontseptualistide kogumikku “Alfabeedi sünnimaa” (jah, veel Lätit! ja samuti debüüt!) ning Mari Lepa tähelepanelikku mõtisklust Lilli Luugi romaanist “Ööema”.
Raamatusoovitused seekord näitlejalt ja lavastajalt Jarmo Rehalt, illustratsioonid Masha Kanatovalt ehk Lambalihalt.
Värske Rõhu toimetus soovib kõikidele oma lugejatele kaunist kevadet ning soovitab sõita rongiga Tartust Riiga, külastada kirjandusfestivale ning visata – hea ilma korral! – koos uue numbriga murule mõnusasti pikali!
