rootsi keelest tõlkinud Ragne Schults

 

*

mäletan tööintervjuud
motivatsioonisein ooteruumis
nothing good comes by accident
winners never quit quitters never win
meid oli kümme tükki
puiselt sama laua ümber
ootame võistu
individuaalintervjuud
mis filmitakse üles

keegi mainis naljaga pooleks
et natuke nagu näljamängud

ütle kaamerasse
ma olen ustav selline kellele saab alati loota
great things never come from comfort zones
tunnitasu alusel töökoormus 0,0 kohta

the harder you work the luckier you get
sisimas teame
don’t stop when you’re tired stop when you’re done
kui vähe me väärt oleme

 

 

*

minu haritud sõbrad
kaaluvad sõna hoolikalt käes
analüüsivad intersektsionaalselt modelleerivad
muretult ümbritsevat maailma
naeravad
elu karmi kooli üle

käed mida kulutavad ainult suved
lisades elukogemust vastavasse kollektsiooni

käed millel on alati olnud teisi käsi millest kinni hoida

 

 

*

need majad on identsed
üks rida teise järel samu valgeks krohvitud maju
samu lihvitud pealispindasid
välisukse kõrvale aknale on nad sättinud tähed
home
home nii palju kordi, et ma tardun
kui ühel aknal on kirjas hoopis
armastus

pöörata pilk geneerilisele
toimetada lastele raamatuklubipakke
täiskasvanutele veiniklubikutseid

ma varastasin kirsse
kalkstensvägeni viimasest aiast
tuhat säravpunast märki
ripub
taevas

 

 

*

rivaalitsemine on prožektor
valgus alati valesti suunatud
rüseleme omakeskis
lahinguvälja haardes
sellesse neelatud

oleme päevatöölised
pimedad töömesilased

sõda on utoopia

löön sõna guuglisse
utoopia ei tähenda paradiisi
tähendab ainult
kohta
mida ei ole olemas

 

 

*

cost and risk are being socialized
while profit is being privatized
üritan seda viha endaga kaasas kanda
üritan eristada keha tööst tööd elust

mitte teha välja poliitikute põlgusest
mis on kopsusompudesse sisse tikitud nii me hingamegi
kaubeldud kuulekust
suguseltsi vaikust

cost and risk are being socialized
while profit is being privatized
üritan läheneda millelegi suuremale
unistada väljaspool iseennast

 

 

*

miks ei taha kapitalism et teda nimepidi kutsutaks
ma rõivastun firmamärki ja kaon
töötan kõrvu teiste firmamärkidega me oleme tõhus mass
kakleme samade teravate tuultega
ilm on ühisnimetaja
käed on ühisnimetaja
oma kohta sel põrandal me kunagi ei nimeta

võtan firmamärgi seljast ja kaitsen seda õhtusöögilaua ääres
selgitan rutiine terminali ladusid ei kunagi aga kolleege
olen ettevõtja kaitsja
miks ei taha kapitalism et teda nimepidi kutsutaks
kogu ametiuhkus nähtamatu asjatundlikkus ma töötan selles
käed käte kõrval me oleme masin me oleme inimmasin
kui miski kokku kukub jookseme

 

 

*

tahan inimkapitali keha küljest ära lõigata
tahan värvi leeke end võlast vabastada
tunda lootust on võtta kohustus
kas ma seepärast hoidun lootmast?
unistan enda vabaks ostmisest
naeruväärselt unistan ka kodust mis oleks minu
kaitsevall maailma vastu
varjupaik

 

 

*

miks kõlavad kapitalism ja kapitulatsioon nii sarnaselt

 

 

---

Anna Arvidsdotter (32) on rootsi luuletaja, kelle klassitundlik luule torgib hiliskapitalistliku maailma absurdsust. Siinsed tekstid pärinevad tema esimesest luulekogust „Käed, millest kinni hoida“ („Händer att hålla i“, 2022), mis tõukub muuhulgas postiljonitöö kogemusest ja uurib, mida tähendab kuuluda poliitilise teadlikkuseta kasvanud põlvkonda, mida teeb inimesega internaliseeritud süütunne ja kes saab endale lubada unistamist.

Ragne Schults (34) üritab hõlma alla nihverdada nii palju õhinat, aukartust ja joovastavat hämmingut, et jalatallad hõljuksid alati mõni sentimeeter maapinnast (ja kui on vaja kassi paitada või kingapaelu siduda, saab ajutiselt taskusse sokutada värvilisi klaaskuule ja obskuurset keraamikat.