*
betoonist kokku valatud
näpujälgedega kindlasti läbi käperdatud
vormidest välja tahutud
yxteisega valatult kokku sobivad
tykid
olen keset paneellossi
majast välja kasvavad tornid on moonutatud
konstruktsioonid, mis kõike koos hoiavad
on tegelt suhkruvatist
tegelt on kõik lihtsalt yx karussellivideo
yx väike pardipoeg yritab end paneeli najal pysti ajada
tegelt laman mina ka siin jalutult
tegelt ma valetan
poly
kaarepealse maa mullast läbi imbunud tufflitest
kostab kauge kuma
ta teab, ta teab, ta teab
kraabin polystyreeni ja mõtisklen
maa-maaniamenukluse miinid hyppavad varsti välja
minusklitel on orjad
orjad kes
kuskilt on õppinud
kust kyll?
kuskilt on õppinud olema head.
mul on kuuäärsed käärid
mul on kiunuvate kannelde kannid
olen tõeline beibe
ja nõxutan neid neete.
kardemonikuklite lehkavad sydamikud kääritaxe täiendkoolituse läbinud kilesse
kile pragiseb ja paugub
maa nende kuklite all saab nii väetix
maa nende munade all on nii soe
maa nende munnide all on nii huumuserohke
nii hea
see loeb.
naeratus neile
usun liivapritsiesteetika hääbuvaid vilju
kusen purki ja paitan laepealseid pilvi
muusika pimp’ib mind
ja kaen taevast justkui esimest korda
kujutan ette, et ka minu laes on
asbestisugemetega maisi
ylevalt alla voolavaid plastikutesse sisestatud pehmendite
magusalt soolaseid ilatilpmeid ja naisi
libistan keele välja ja ootan
laotan siluetid laiali, võtan paar maajat
ja naeratan laialt
tõsine värk
need haarangueelsed ajad enne
vesirooside läbipõimumist
olid kristallvaagnatäis sogast vett ja
yx vesiroos syles sõitnud poisi
juubilari magus naeratus
need kindlameelsusest tulvil aated
kyynlavalgel kuusikutunnelisuu ees
ootenimekirjatäis pyha patustamist
pingevaene veereng allapoole teed
rongivagunitäis noormehi kaevumas
need synkjas-kirbemaigulised pilgud
sonide allasuunatud nokad
ja perroonil ootavate inimeste põimuvatest kätest alleed
peace & love
vastu taevast lennand õhtu lõpetusex
võtad vediku kätte ning tõttad
kuuliaugutunnelisuu betoonpitside riismete alt läbi.
põõsapealsed alles eos keskpäevapäikeses peesitavad beibed
on võtnud end su embusse.
saad pea neil peita nyyd ryppe
ja rahus unne suikuda.
samblajätked pehmendavad su katust
kui verevil silmi viimseid pilke heidad kattex.
yhtlane tummmeelne helin kostub kaugelt
nijunjiunjunjuniju
*
videvikuviluse tuule käes
kiffad alles peidus
tuulispasa valvsa pilgu all sohus
oleme loomariigi elitaaridel täiega pihus.
rotid ei lase meid välja
kassid ei salli kurje vaime.
meil on kax varvast
ja meid kutsutaxe jaanalindudex.
aga meil on jummala pohhui
sest meie võimuses on
kõikidest maailma legodest
ehitada kõikide maailma rahvaste
kõige uhkem yhine kuningapalee.
meile ei lähe korda yxki ninatark diktaatorionu
yxki kombekohane tikksirge seljaga hobusekronu.
me oleme siin et kõik maailma legod värvi ja suuruse järgi ära sorteerida
ja lasta tuulel endile meeldida.
Ellen Emilie Laaksonen (21): „Käige paljajalu!“
