*
ma
kukun, kukun, kukun
aja sügavikku
upun, upun, upun
igavikku.
kui sa magasid
tulin kastma su
rabarberilehti su
ripsmekarvade vahelt
puges välja väike hiir
ütles,…
purangermist
olemluse sisemaailma syybinud
puritaan
jõuab oma olemusega tupikusse.
ta vaikib.
esimest korda
karjub.
ängistuse palavik on ta endasse mässinud,
aga ta lõkendab edasi.
avangardist
vahib alt yles
ja muheleb.
kraanaputkast
sylitab…
*
Ae
ja pistsingi jääkülmad varbad
purskkaevu
ning ootasin maailma hüüdu
uuu
(h)ullumeelne
aga vot korjasingi
purskkaevu põhjast
kõik 20-sendised
aja küpsemist oodates
ma ei saa ju surra
kui karmavõlg on
ohoo
ootad endiselt Haapsalus…
*
jaanikuus kell seitse
on päev juba nii väga kõrgel
vanades kolhoosi õunaaedades
niidetud külakeskustes
igavesti külmade
14. sajandi kirikute akendes
ja kuumutab
meie poe…
linoleumpõrand
mu sees kumiseb nagu eelmise sajandi
mahajäetud kaubanduskeskuses
linoleumpõrandad kolletavad roiete all
miski lehkab
kuid kõik on sellega leppinud
mina ka
sa elad mu roostes…
Ema
Ma olen selle naise tütar,
kes pimedas autorooli ei istu
ja pliidi ääres seistes segadusse satub.
Kes kannab poole aastast lumepükse ja -saapaid
ja spordikella…
Lahku
Ma ostsin uue vana kampsuni
Sest vanad vanad kampsunid tuletasid meelde ema kandmas pikka lohvakat
puuvillast kampsunit, milles ta näeb välja nii poeetiline…
maa ja taeva vahel
selles karges meeles
aknale paljuneb
niit
jääseened külmas paigale ei pea
nad kasvavad äärest
nii tasa
jääniit katab akent
ei sisse
ega välja
ükski pilk
ei soe
ei karge
silmi…
*
Tammis on mõra,
on olnud mõnda aega,
varsti nad voolavad
kõik minust üle,
valud ja rõõmud,
õnned ja vaevad,
üksindus, ülevus
ühekorraga,
uued ja vanad,
kõik, mida tunda
varem…
abaq
täna on rong täis
on reede õhtu kõik salatallinlased on tartu korterikitsustest välja valgunud
mina ja sina nende seas
üks liiga valjult suitsupeatust nõudev…
inglise ja hispaania keelest Kaisa Ling
Sissetung
Laupäeval, 15. juulil 1944
kirjutas Anne:
„Vaatamata kõigele
usun ma ikkagi, et
inimesed on südames head.“
Ta suri seitse kuud…
*
kevadel nään und,
kuda elistasid mulle jällë
vestuldasid.
uni saadab südamä ulkumaie,
kautab miele.
taas mëletan,
kuda üle aia andsid suud,
kandsid kukil kuusiku.
*
südames iire teeradad
ingepellul paill’u kiva
ma olen…
cof
