dies iræ

tee’s mis kiire, ikka hilja
aeg on läev, oh selgest’ näed
kohtupäev, see kõike häev
dies iræ, dies illa

tolmeks teeb kõik maa ja ilma
tohust eraldab Ta pohu
sootuks ürgsemagi sohu
solvet sæclum in favilla

kes see kaalub tunni vilja
käte-jalge vaevatöö
mist muistse leibagigi söö
teste david cum sibylla

 

 

*

Pange pääle mulle žgutt,
et ei veretuks ma voolaks.

Võin kaotada viimatigi kõik,
kui vaid elu ei jääks mul pooleks.

Tühja sest jalust,
tühja sest käsist,
sel, kes uppes kesk punast kõrkjamerd.

Pange pääle mulle žgutt,
mu pääga jo ammuks caput,
sest mul ninast jookseb mõrkjaselist verd!

 

 

vox clamantis

midagi vist kõrbeb?
kusagilgi käriseb
lõhn vihjab tulele
tuleb tuleb tõesti

mašiah

tee tasanema tee
võia õli tulele
nüüd hääl ja hüüd
midagi vist kõrbes?

 

 

*

talla talla
jalge alla
ära ooda-
…ta ei malla

lendku luft
ja saagu sadu
tuuletallajale
……………adu

 

*

poiss kannatliklik
iga igavik
………….ikk’
ei saa seda sa!

 

 

*

oh anna mulle andes
et taga aen ma selgust
mind käte pääl Sa kandest
on piisav arm Su heldust

ma väike inemine
sään üles paabli torni
kõik töö ja rügamine
vaid veerib väärisvormi

kui segakeeli jäpnud
on minu ussisuu
siis kirkuse Sa jätnud
ja kandnud ristipuud

 

 

---

Siim Männo (20) on vabakutseline anabaptist.