“*haiglas kus sündisin” jt luuletusi

1.

haiglas kus sündisin
pandi kõigi naiste rinnapiim
ühte suurde katlasse kokku

jagati beebide vahel laiali
piim on piim laps on laps

ema on ema

nad kõik olid mu emad
16- 25- ja 45-aastased
Linda-Mariad Tiinad
Margaritad ja Darjad

piima voolas mu suhu
ei teadnud
ei mõelnud
kes on selle koostis

nad kõik

õnnelikud ja suhtes
õnnelikud ja üksi
mõni surmast mõtleja
mõni juba surnud

ametnikud teadlased
koristajad kirjanikud
rätsepad ja kelmid

ja kõikjal kuhu lähen tean

üks neist oli võlur

 

2.

ema on rääkinud
kuidas tuli kunagi töölt
ja nägi kuueaastast mind
maja taga liivakastis

põlvitasin ja
hoidsin kõvasti
ühe võõra hulkuva hundikoera
kaela ümbert kinni

koer
oli minust suurem
ja tema paljastatud kihvad
jäid sentimeetri kaugusele mu kaelast

ära karda ema
samamoodi hoian kinni kõigest
mis mulle tähtis

 

 

ÜLESTIMULEERITUD

öeldakse
et oled see
millega end ümbritsed

ma olengi

külmkapi alumisel riiulil
kuivav sidrun

pesemata aknad
seitse korda
lukku keeratud
korteriuks

olen sügavale
lükatud kõrvatropid
väljalülitatud telefon
ja vastamata meilid

olen öö
olen varjud
olen voodi
kolme koorega pistaatsiapähkel
mis veereb kindlas suunas
selle alla

 

 

SOOVID

leidsin kümneaastase enda sünnipäevasoovid

purk rohelist lima
Poo-Chi robotkoer
uus Tamagotchi
ja muidugi
kommi

14-aastaselt
tahtsin juba teisi asju
mis seal olid

roosa nahktagi
must silmapliiats
Eminemi Shakira
või System of a Downi plaat
huuleneet (selle oli ema
paberil hoolega maha kriipsutanud)
võrksukad
uued teksad
miniseelik
lauvärvikomplekt
ilusaid märkmikke
roosa tutiga pastakas

ja eks alati võib kommi kinkida

mul tuleb varsti jälle sünnipäev
ema juba küsis
mida ma tahan
mida tahab 33-aastane
tänapäeva maailmas

mõtlesin
ja panin kirja

akupank
soe jope
gaasipriimus
maailma rahu
mida tahab 33-aastane
ellu jääda

(ja kommi)

 

 

ÕHTU OKSEGA

astun okse sisse
vanalinna tänaval

okse tuleb minuga kaasa

ja me läheme

mööda ehitusplatsist
kus keegi vilistab
okse või minu järele me ei tea
aga läheme kiiremini

poes kuuleb okse
kuidas ärimees karjub
kassapidaja peale

okse tahaks kaugele ära
vabaneda
end lahti rebida
mu talla alt
aga on kõvasti kinni

kinni nagu kassapidaja suu

varsti ootame jaamas bussi
loen oksele uudiseid
valitsus raha ahnus
kliima
laibad ja sõda
ja sõda ja sõda

ja oksel
hakkab halb

 

 

TUKK

sa küsid mis teema
mul tukaga on

kas varjan sellega
laubakortsud akne
või ebaloomuliku sünnimärgi

jah teatud mõttes
on sul õigus

tukaga saab katta
kõik koleda

mõnel ebakindlamal hetkel
tahaksin tukka igale poole

varvaste põlvede
kõhu rindade õlgade
huulte ja nina ette

tahaks olla üleni tukaga kaetud
rohkem tukk kui inimene

siis jälle olen endas kindel
mõtlen ei
mulle pole seda vaja
ja palvetan tukka hoopis sulle

et üks pikk ja tihe
teatrikardina raskusega tukk
kasvaks sinna
kus seda kõige rohkem vajad

ja kataks kogu su kortsuse hinge

 


Mari-Liis Müürsepp (33) tänab Värske Rõhu tegijaid ja lugejaid kaunite aastate eest ning läheb rõõmsalt pensionile.

Värske Rõhk