keeva armastuse põletus

armastus on pika meelega, armastus hellitab, ta ei ole kade, armastus ei kelgi ega hoople.
ütle, et tahad liuelda minuga kogu mu elu
ütle, et veel on aega
ta ei käitu näotult, ta ei otsi omakasu, ta ei ärritu.
aega liuelda läbi keeva armastuse
kõhutundest söön ma ära sinu ja sinu ja sinu ja s i n u söön ma ka ära
ta ei jäta meelde paha, tal ei ole rõõmu ülekohtust, aga ta rõõmustab tõe üle.
aga kuidas sa saad süüa mind ja samal ajal ahmitseda teist
ta lepib kõigega, ta usub kõike, ta loodab kõike, ta talub kõike.

nii ei saa

ta lepib kõigega, ta usub kõike, ta loodab kõike, ta talub kõike.

nii ei saa

sa käid usu vastu

aga kuidas sa saad süüa mind ja samal ajal ahmitseda teist

sa käitud usu vastu

ta ei jäta meelde paha

ma ei usu su sumu su sumu summ summ summ lendab mesimumm


 

*

ma olen oma viimased tunded viis aastat vanasse rätikusse välja väänanud
aga sind ei huvita
sa võtad ikka selle sama rätiku
ja pesed
oma
mustad
tallaalused
üleni
puhtaks
ja jällegi olen mina see, kes seda väänama peab
sa ju isegi
ei mõtle
sellele, et kuidas see sama rätik aina uuesti puhtaks saab

millal
millal sa ometi aru hakkad saama
et sel ajal kui
sina oma jalgadega pigitantsu teed
olen mina see, kes
seda rätikut
ikka veel
väänama on jäänud
aru saamata, miks mina ka nüüd üleni pigine olen
aga
kes minu rätikut väänab

*

ma tahaksin siiasamma konsumi lihaleti ette maha vajuda ja nutma hakata
aga ma ei saa
ma olen inimene
pean ennast vaos hoidma
selle asemel ostan 400 grammi hakkliha ja lähen teen oma perele süüa
ütlen lastele suu naerul tere ja küsin, kuidas koolipäev läks
nad ei vasta mulle
mõne tuhmi tere ehk saan heal päeval
nad lähevad oma tubadesse
vähemalt on need puhtad ja korras
söögilõhna on küllaga
ma ujun lihaletis, haletsen, kui nõrk ma olen
nõrk ja vihatud
mu mees jõuab lõpuks koju
minu tere ehk kostub tema suust
kuid
kuid ei
öeldakse, et on vaja kohe naabritädi juures kraanikauss korda teha ja eelmisel nädalavahetusel lubas kellelegi midagi
midagi ja teate küll
nõrk ja vihatud
toit on valmis, lapsed tulge sööma

*

kas ma jään millestki või kellestki ilma
kas mu pere on õnnelik
kas mu sõbrad teavad, kui palju nad mulle tähendavad
kas ma ikka võtsin triikraua stepslist välja
kas ma ikka ütlesin tüdrukule rongis, kui ilusti tema kaks lokki põselohkudeni ulatusid
kas ma mäletaksin oma koera lõhna, kui teda enam poleks
kas ma ikka tunnen ja olen
kas ma olen andestanud endale ja teistele
kas ma olen minevikus kinni
kas ma olen piisav just sel samal hetkel siin mitte midagi tehes
kas ma olen halb oma mõtete kirja panemises
kas inimesed ei lähe vahel peast hulluks
kas olen normaalne, kui suu ammuli sind vahtima jään
kas pole mitte ilus luua silmkontakti
kas minu mõtted talletatakse kuskile
kas ma olen skisofreenik
kas kui valin ühe, ei pea ma enam kunagi valima teist
kas rapla-pärnu teekond on sama pikk kui matemaatika tund
kas õpetajatel on eraelu
kas minu kohalolek viib kellegi vererõhu alla
kas minna üles või alla
kas ma igatsen sind
kas peale surma on elu
kas kuuled mind
kas neid ridu ei kirjutanud karl-erik taukar mulle
kas ma ei võiks olla eda-ines etti kasvõi üheks õhtuks

?

ühest väiksest sädemest tekkis aina suurem leek
tekkis tuli, mille kohal me mõlemad põlesime
ma põlesin kiiremini kui sina, sest mul oli seljas sinine riidest seljakott, mille sees olid aastatega kogunenud päevikud
need põlesid tuhaks, nii ka mina

oma põlemisega võitsin sulle aega, et saaksid käega tuld kustutada
sul on ju nii pisikesed käed, nendega ei kustuta sa midagi
nii ka sina põlesid minuga koos tuhaks

nüüd oleme maailma pühitud laiali
igas kohas natuke meid
keegi ei märka, et see väike must tolmukübe vanemate aknalaual on nende oma tütar või poeg

peeglike peeglike seina peal

istusime kahekesi kalamaja aknalaual
päikeseloojang kastis meie nägusid
tunne oli, nagu loojuksime koos päikesega
su paremas käes oli roheline tass koos vaarikatega
sa pistsid neid ükshaaval oma sõrmede otsa
ja lasid minul neid sealt süüa
sa ei teadnud, kui palju ma sind tegelikult armastan
sa vist ei tea seda siiani

iga kord, kui turul vaarikaid näen
ma mõtlen sulle
sinu juuksed olid patsi pandud
sinu tumedad pikad juuksed
iga kord, kui pikki tumedaid salke näen
mõtlen sulle
sul olid jalas mu vanaisa hallid plätud
ja iga kord, kui neid oma vanaisa jalas näen
ma mõtlen sulle
sul oli seljas minu xl-suuruses magamispluus
seda mul enam ei ole
see jäi tol viimasel korral sinu juurde
aga
ma mõtlen sulle
sul oli parema põse peal üks kriimustunud koht
ja ma küsisin
mis juhtus
kuidas see tekkis
ja iga kord, kui ma näen ennast purjus peaga peeglist, ma
mõtlen sellele

*

teetass käes, istun oma aias
nopin mustsõstraid
viimasel hetkel päästan nad vananemise eest
üks mustsõstar sulpsab mu tee sisse
hakkab tantsima
õrnalt ja viisakalt
tänulikult
sulpsab teine ja kolmaski
nagu võimlemisrühm
kohmetun
ja hakkan ka tantsima
õrnalt ja viisakalt
tänulikult

nüüd on mu aiast saanud tantsupidu
kogu loodu tantsib
tule sina ka!

*

vahepeal tõesti igatsen seda aega, kui sõbrannaga kahekesti peole läksime
ja see peoeelne rutiin proovida mu kapist absoluutselt kõik riided selga ja uuesti kõik omakorda ära võtta
ja ikka peole jõudes kanda kõige tavalisemaid toppe ja teksasid – enamasti ka punast huulepulka
punane huulepulk on nakkav nad ütlevad
igatsen rihanna taustal meigi tegemist ja tantsimist
vabadust, mis sellega kaasnes

peole jõudes kostis kõlarist meie lemmiklaule
tantsisime suudlesime tantsisime (mitte teineteist) (vahel juhtus ka nii)
vaikselt rüübates ei saanud arugi, et kell on viis saanud

ja
juba jälle
uued mälestused tekkinud kas siis halvad või head
juba jälle
uued tutvused tekkinud kas siis halvad või head
juba jälle
uued sõltuvused tekkinud kas siis halvad või halvad

igatsen planguvõistluseid
või kui meisterjutlustaja avas oma suu – ükskõik millest ta rääkis – ta rääkis hästi
teise sõbra ulmelisi ideid – näiteks wc-paberisse inimesi mähkida
igatsen sõpra, kellega sai iga kord südameasjadest vestelda ja kes oma „trikioskustega“ ka ühel ilusal ööl ühe hamba kaotas
igatsen sõpru
igatsen, kui poisid olid vabad, vaataks neid parem pudel käes kui relv käes
kas siis halvad või halvad
alkohol paneb tunded keema
keedad ja keedad ja lõpuks oled omadega pea potis

üle keetsid

---