*
Kiska mõist ellä
Kiska tiiä-i, miä õkva saama nakkas –
mi perre tulõ hummõn vahtsõnõ kass.
Kiska mõist ellä
üts päiv kõrraga.
Ommuku tulõ küssü süvvä
tetä kräu-mjäu
haugada varbit.
Juuskõ ringi nigu hull.
Ku inemise lõpus tüüle läävä
lakku hinnäst puhtas ja käändä är magalõ.
Õdagu tuldas jäl kodo
kräu-mjäu
krõmps varba
anna süvvä
mäq-äq-äu
pillu kraami lavva päält alla
mrr-mmrrjamp
käänä magalõ
joosõ ringi nigu hull
mrr-äq-äq-mmmrääuu
mrrräää mrrrääää mrrp
Ja nii otsast pääle.
A hummõn tulõ vahtsõnõ kass
rutiin lätt segi ja Kiska lätt stressi.
Ja ma ei saa timmä tuu iist esiki hoiata
selle et timä ei tiiä, miä om tulõvik
ja midä sõna tähendäse.
„Ole nagu Kiska!“ ütel sühholuug.
a kuis ma ole
ilm murehtamata
lihtsäle kerän
prõgiseva aho iin
tulku miä tulõ.
Üts päiv kõrraga
Jaan-Paul Sibul (26) om katõ kassiga Võromaa miis.