*
kollases end peidad
või oli see hoopis
punases
ehk ses hallis
lehkavas tossus
mis auto väljutab
mõnikord nende
allameetrimeeste
koolikottides, mis
neist endist
suuremad
või sigaretis
mida
lillas huulepulgas
neiu närviliselt
kimub
oli see hoopis
minu enese
püksitaskusse
ununenud ja
kleepunud
närimiskumm?
I
udusel aknal
Sinu jäljed
eilsest pakasest
mind kummitamas
jääna nirised
mu akna all
tilkudes
murule
kevadiselt värske
tuulena
vilistad
kauneid sõnu
küünla väreledes
peegeldad mu
aknalaual
valgust
õlekõrrena
heinapallis
mu sõrme
veristad
aknalaual istudes
küsid, miks
hea teeb haiget
II
leitsakuliste sõnadega
paned kõik hea
minus alla nirisema
meela pilguga
sulatad jääd
mu südame ümber
hinge kui kerisel
kuumama
südasuvine kõrbekuum
me ümber
lämmatav
jäta mind
et saaksin taas
hingata
lahku kui
loojuv päike
ära tõuse
hämarikust
lase mul
palun
olla pimeduses
palun
ära jäta
mind
eumelia
õrna tuulena
hellitad kõrvu
pead pööritama ajad
ao hakul
enese rüppe võtad
ja alles ööpimeduses
lahti lased
sügava ookeanina
laine laksudes
meid lähemale
viid
metsasügavusse
meid kaotad
ümisedes koduni
juhatad
salaja südamesse
sulad kui
hilistalvine lumi
me jalge all
jaanil õrnroosalt
õitsed
võlud ja
lummad
Brigitta Tikku (22): „meeldib: teismelised klassiruumis (õpetaja, mitte pervert)
ei meeldi: teismelised linnaruumis (vahel hirmunud naiskodanik)“
