Martha Rattuse päevik

07.11.2024

Mul tuli täna meelde, mis ta mulle toona ütles.

Too sünnipäev (appi, miks põhjaeestlane kasutab sõna „too“?), mis oli nagu sünnipäev ikka, eristamatu pikas sünnipäevade reas. Laual olid ikka samad söögid ja samad teemad. Olin juba suur, aga selle laua taga kahanesin alati imepisikeseks.

Selle igati ilmetu sünnipäeva lõppedes sättisime end minekule. Kallistasime esikus nagu ikka. Ja siis ta ütles need sõnad.

Sa oled nii paks, et mu käed ei mahu sulle ümber.

Mulle tuli see meelde, aga tema istub oma õndsas dementses teadma­tuses. Tema ei mäleta poole ajast, et mina üldse eksisteerin, ja mina pean elama sellega, et mina ei unusta.

Ma tahaks mõnikord talle näkku karjuda, näidata talle neid arme. Vaata, mida su sõnad tegid. Sinu ja teiste sõnad. Tahan talle karjuda, et tema kibestumus on minu elu ära rikkunud. Mitte ainult minu elu, aga ka ema elu. Ja ma tean, et see kõik on mõttetu. Ma tean, et ta ei saa sellest aru. Ta ei saanud sellest juba siis aru. Nüüd ta vaatab mulle oma süütute silmadega otsa ja on segaduses. Ja ma käin vahepeal vetsus, pühin pisarad ära ja lähen naeratavana ta juurde tagasi. Ja teen näo, et me oleme alati olnud õnnelik perekond.

08.11.2024

Mulle öeldi täna, et ma sobiksin laste sünnipäevadele klouni mängima.

09.11.2024

Tänaõhtune binge: ämber soolakurki ja 2 purki hullu õuna.

22.11.2024

Ma armastan osta kommikarpe. Jah, just karpe. Enamasti on mul kommi­dest nende sees täiesti ükskõik. Ma lihtsalt lähen poodi ja imet­­len neid metallkarpe ja mõtlen, mida kõike ma kodus nende sisse paneks (mul on alati midagi karbi sisse panna). Eelmisel nädalal ostsin metallkarbiga mingeid nugatikomme (mulle ei meeldi nugat). Siis avas­tasin, et see karp on tiba väike, ja ostsin natuke suuremas karbis mandli­­küpsiseid (päris head olid). Ja siis kaks plastik­karpi jõuluvana­kujuliste vahu­kommidega (ühte panen ilmselt oma tõmb­lukud ja teise nööbid). Jõulude eel on kõige parem aeg karpide soetamiseks. Siis müüakse igas mõõdus imeilusaid papist ja plastikust ja plekist karpe iga­sugu sodiga. Selline mõnusalt isikupäratu nodi, mida saab näiteks loosi­­pakkidesse panna või ettevõtte jõulupeol kinkida või viia sugu­lastele, keda näed kord aastas teisel pool vanaema kartulisalatikaussi ja kelle iseloomust sa suurt midagi ei tea (ja ega õieti ei huvita kah). Pärast jõule on veel parem, sest siis müüakse ülejäänud karpe (ja sodi nende sees) soodus­hinnaga. See on karbientusiastile kõige parem aeg aastas.

Karbid

Lapsena meeldisid mulle ka need tavalised Kalevi kommikarbid, teate küll. Mäletan, et vanaema hoidis enda tähtsaid dokumente selliste kommi­karpide vahel. Kui kommid olid karbist ära söödud, võtsin alati need kommikarbid endale. Tahtsin ka oma tähtsaid pabereid kommikarbis hoida. Enamasti joonistasin ma paberile klaviatuuri, panin selle karpi ja klõbistasin sellega. Nii sain endale oma esimese (süle)arvuti.

Karpe korjati meil kodus teisigi. Enamasti mitte neid uhkeid metall­karpe. Ikka neid tavalisi, millega poest salatit ja grillkana toodi. Ja küpsise- ja koogikarpe ja jäätise- ja võikarpe. Mannat, tatart ja herneid hoiab emps siiani hiiglaslike majoneesipotskade sees.

Mõni päris-toidukarp oli meil ka. Mõnikord neid ka kasutati. Vahel tundsin natuke kadedust, kui nägin, kuidas teiste kodudes pandi üle­liigne toit tuppervaaredesse, mitte mõlkis küpsisekarpi.

Täiskasvanuks saades oli mul mingi faas, kui ma olin jumala kindel, et mina ainuisikuliselt vastutan kliimakriisi eest. Meeleheitlikult otsi­­sin internetist nippe, mida ma saan teha, et maailm ometi minu pärast hukka ei saaks. Ja alguses ma ostsingi klaaskarpe (räme kallid olid), sest plastik oli fui ja pähh.

Lõpuks mõistsin, et tegelikult ei ole mina maailma hukus süüdi. Alles hiljem sain teada, et ühe inimese säästunipp on teise inimese vaesus.

27.11.2024

Ma nägin unes tuumasõda. Nägin unes ähvardusi nägin unes seda usku­matut et tõesti ähvardab meid 21. sajandil tuumasõda ja siis ma nägin unes kuidas taevas läks pimestavalt valgeks ja kõrvad läksid lukku ja järgmisel hetkel olin surnuaial kus küünlad põlesid aga kõik olid elus mu vanaisa oli seal ja kõigi teiste hinged ja nad kõik olid rõõmsad ja nad kallistasid üksteist

Igatahes oli mul täna hea meel ärgata pimeduses

02.12.2024

Mul õnnestus korraks jälle vajutada oma ajus sellele nupule, mis võimal­dab mul 260 lk raamatu läbi lugeda veits alla 3 tunniga. Tähele­panu on ikka imelik. Ühel suvel lugesin pea terve kohaliku raamatukogu noorte­osakonna niimoodi läbi. Kõik need toonased „Videviku“ kloonid. Enam ei mäleta midagi, millest seal juttu oli. Ma kartsin, et ma pole selleks enam võimeline. Et kõik see ajuroisk on selle vähesegi tähelepanu lõplikult neela­nud. We are so back, baby!!!!

03.12.2024

Selle hooaja „Plekktrumm“ on mu vaimse tervise heaks teinud rohkem kui 10 aastat teraapiat ja antidepressante.

04.12.2024

On mõned inimesed keda ma armastan parasotsiaalselt nii väga et mine või lõhki ma armastan eesti kultuurimaastikku nagu k-popi fänn armastab k-poppi ma armastan e-kulti ma armastan sind sveta grigorjeva ma armastan sind kaisa ling ma armastan sind gregor kulla

6.12.2024

Arvan küll, et olen kõva mutt, aga lõpuks nutan end ikka magama, hee­gel­datud opossum kaisus. Millal ma ükskord aru saan, et ei ole vaja toppida end sellise inimese ellu, kes mind sinna ei taha?

11.12.2024

Nägin täna bussis magavat meest, Nõo poolsuitsuvorst taskus.

30.12.2024

Ma nägin unes et tambet tuisk sõitis tartu linnarattaga tallinnas paldiski mnt tunnelis minu ees ja siis ta kukkus selle rattaga ja ma küsisin et kas tal on kõik hästi ja ta ütles et jah ta on nüüd linnas ratta­teede ekspert ja peab need kõik läbi sõitma ja üle kontrollima ja ta rääkis minuga tambet tuisu häälega ja nüüd ma mõtlen tambet tuisu häälest mõtlen kuidas mõelda kogu aeg tambet tuisu häälega

Opossum, heegeldatud

Mõtlen, et mis mõtet on üldse kirjutada mingit päevikut, kui elu on üks mandumine. Mida on kirjutada ühel suvalisel tööinimesel kultuuri­inimeste päevikurubriiki. Ma arvan, et Tartu kultuuriinimese elu olen ma nüüd lõplikult maha jätnud. Iga jumala päev käid tööl. Iga jumala päev tuled töölt koju ja päeva tipphetk on see, kui saad võtta haisvad sokid jalast. Saate aru, mu elu parimad hetked on seotud haisvate sokkidega.

31.12.2024

Täna sadas lund ja päike tuli ka korraks välja. Kaks viimast soovi sel aastal läksid täide. Elu on hea.

07.01.2025

Küsisin täna ühelt koomikult, miks kõik ta ametivennad Tinderis passivad. Ta ghost’is mind. Eks suvetuuril saab siis teada.

08.01.2025

Sain täna korvi ühelt (1) mehelt ja kahelt (2) restoranilt (Wolt ei võtnud tellimusi töösse). 

11.01.2025

Ei ole efektiivsemat homopropagandat kui cishet-meestega suhtlemine.

17.01.2025

Viisin iseennast deidile. Kõigepealt läksin õhtust sööma, seejärel kinno ja lõpuks jalutasin koju. Ja kodus… lõppes õhtu õnnelikult. Yeah I can love me better than you can.

18.01.2025

Istusid kord baaris poiss ja tüdruk. Tüdruk oli baarist just joogi võtnud, kui tema senine kamraad vehkat tegi. Tüdruk tundis end natukene eba­mugavalt. Ta oli tulnud üksi välja ja kuigi ta teadis peo peremeest, oli temal muudki tegemist. Ta võttis välja märk­miku ja asus kirjutama. Ega ta midagi mõistlikku kirju­tanudki. Lihtsalt lasi mõtete voolul pabe­rile valguda. Mida muud baaris teha? Vaa­data võõrastele silma? Sotsialisee­ruda? Ei-ei. Tüdruku plaan oli lihtne: juua jook lõpuni, krit­sel­dada ajaviiteks oma märk­mikku, ning kui jook otsas, seada sammud jälle kodu poole. Tüdruk ei märganudki, mis hetkel ta enam laua taga üksi polnud. Tema vastas oli istet võtnud poiss. Tüdruk oli poissi silma­nurgast märganud, kui ta baarist juua võttis. Poiss seisis leti ees ja luges seal raamatut. Ilm­­selt väsis poiss püstijalu lugemisest ära, sest ühel hetkel leidis ta baari ainsa vaba istekoha tüdruku vastas, teisel pool kitsu­kest lauda. Poiss oli süvenenud lugemisse ega märganud, kuidas tüd­ruk teda vargsi piidles. Tüdruk kirjutas edasi. Ja poiss luges edasi. Ja nõnda nad istusid seal, vaikides, teine teisel pool lauda.

„Kas te kaks tunnete teineteist?“

Härra B hääl katkestas vaikuse. Poiss ja tüdruk tõstsid pilgu oma toi­me­tustelt. Esimest korda märkasid nad teineteist päriselt.

„Ei tunne,“ vastasid nad kui ühest suust.

„Aga saage siis tuttavaks,“ ütles härra B ja kadus sama kiiresti, kui ta oli ilmunud.

Ja tüdruk ja poiss said tuttavaks. Hämmastav, kuidas nende elud olid kulgenud paralleelselt. Nad olid isegi kokku puutunud, aga nad polnud kunagi teineteise olemasolu teadvustanud. Kuni selle hetkeni.

Poiss ja tüdruk olid kohtunud varateismelistena internetis. Ja vara­täiskasvanutena kohtunud uuesti internetis. Ja siis, päris täiskasvanu­tena viis elu nad silmast silma kokku.

(Poiss, palun anna tüdrukule andeks, et ta sind häbitult muusana ära kasutab. Nõua pärast kohtu kaudu kompensatsiooni või midagi.)

19.01.2025

Must kleit, mitmeotstarbeline

ma kannan alati musta kleiti
ei iial teada või mil vaja läeb
näe jälle surnukeha metsast leiti
lõppes see elu enne kui algas päev

kuskil ju alati keegi läheb hukka
kuskil ju alati keegi surma saab
kuskil ju alati saab haua ääres nutta
ei iial teada või kas ootab mind
peielaud
või 2 Quick Start

20.01.2025

Isegi kui sa minusse ei armu, panid sa mind vähemalt iseendasse armuma.

21.01.2025

KUIDAS VABANEDA LUULUDEST?
KUIDAS VABANEDA LUULUDEST?
KUIDAS VABANEDA LUULUDEST?

27.01.2025

ennast kildudeks viskasin enne
kui läbi näha jõudsid minust
nii õhuke nii habras on mu
ego

29.01.2025

Poiss ütles tüdrukule, et ta on väga tore, aga ta ei taha head sõprust tunnetega rikkuda. Tüdruk on juba suur, ta tuleb oma tunnetega toime. Kui nii, siis nii. 

30.01.2025

Lugesin täna Elo Viidingu luulet esimest korda päriselt ja mõttega. Peab lugema rohkem Elo Viidingu luulet. Päriselt ja mõttega.

31.01.2025

Nägin täna unes muusikali, mille peaosas oli pesumasinast ja kuivatist armastajapaar.

Maranid, te uut filmi ei taha teha?

Poiss ütles tüdrukule, et härra B küsis ta käest, kas nad said tüdru­kuga sõbraks. Poiss arvab, et härra B arvab, et neil on mingi teema. Tüd­ruk ei arva, et härra B arvab, et neil on mingi teema. Tüdruk arvab, et see on naljakas, et poiss, kes ei taha, et neil oleks mingi teema, tahab arvata, et härra B arvab, et neil on mingi teema. 

01.02.2025

Poiss rääkis tüdrukule, et ta ütles oma emale, et tüdruk kiitis ema sööki (sest poiss ütles, et ema teeb hästi süüa). Tüdruk arvab, et see on naljakas, et poiss, kes ei taha, et neil oleks mingi teema, räägib temast oma emale.

02.02.2025

Poiss ütles tüdrukule, et kutsub ta külla, kui oma kodu ära koristab. Tüdruk arvab, et see on naljakas, et poiss, kes ei taha, et neil oleks mingi teema, tahab teda endale külla kutsuda.

Täna luban endal veel katki olla. Homme läheb elu edasi.

Dateerimata / millalgi aprillis (kirjutasin nad kõik ühes jorus ­samasse notes’i ja ei pannud kuupäevi juurde, ups)

Kõige väiksemana kõige pisitillukesemana tunnen ma ennast perega koos. Ma olen ammu unustatud moosiplekk lillelisel vakstul pooleldi puhtaks nühitud siiski ebamugavalt silmatorkav, ma olen moosiplekile kleepunud leivapuru olen mooniseeme hamba vahel väike ja ebamugav peaaegu nähtamatu aga siiski torkiv, jah, nii väike olen, igavesti lõksus kolmeaastase kehas ja vaimus

Tellin jälle 36 tükki sushit, valetades endale, et see on mitme päeva toit, teades väga hästi, et 28 söön ära enne, kui suudan valida õige video. Samal ajal vasardab peas
ma ei tohi enam süüa
ma ei tohi enam süüa
ei tohi enam süüa
enam ei tohi süüa
ära võta rohkem
lõpeta
sul on kõht täis
lõpeta
palun
Martha
palun ära
mida sa teed
lõpeta
lõpeta
lõpeta
lollakas
lollakas
lollakas
lollakas

Saate aru ma olen mänginud 18 aastat ühte lollakat piraadimängu ja seal lollakas piraadimängus laevaga põhja minnes võib juhtuda et sa saad endale silmaklapi saate aru mu tegelane selles mängus on piisavalt vana et ise poest suitsu osta ja ma olen nii palju oi oi kui palju laevaga põhja läinud ja ma sain päriselus endale silmaklapi enne kui mängus milline ebaõnn

Praegu on optimaalne aeg tinderdada, sest ma olen ajutiselt ühest silmast pime ja ei märka punaseid lippe.

Kuidas ma tean, millal ma pean ütlema tere ja millal tsau? Et kui ma saan tuttavaks mingi vanema ja targema inimesega, kas ma peaksin talle siis ütlema tere või tsau? Pigem vist ikka tere eksole aga kui me jälgime üksteist Instagramis? Kuidas sa ütled tere inimesele keda sa jälgid Instagramis. Ja millal on okei öelda hei? Kas hei öeldakse siis, kui sa ei tea, kas öelda tere või tsau? Kas siis kui ma ütlen hei kas siis teine inimene teab et ma ei suutnud parasjagu ära otsustada kas öelda tere või tsau miks see nii keeruline on palun ma vajan voodiagrammi



Värske Rõhk