*
oli sul kael kaetud
kui su vägistatu sind metsas üles poos
pannud siis käe ette nöörile
lõdvestu rohkem siis pole valus
nagunii tahtsid 😉
*
ja keegi ei paitanud põski
tol naisekujul linna keskväljakul
olid kuldsed vaid rinnad
mida turistid õnne tarvis sajandeid katsusid
kuid kuldne oli ta olnud mujaltki
ent muu oli lastud mattuda
viha ja tolmu alla
ja keegi ei paitanud põski
*
kõik naised tõusevad
oma maharaiutud sõrmedest emad
külvavad mulda
kuhu tütred puistavad oma
paokil marraskil huulte vahelt
õunaseemneid
et nende väiksed plikad tuleksid kokku
maailma parima õunapuu juurde
mis sirutub taevasse
ja nad annavad ladvaubina jumalale
oma piitsutatud ravitsetud piitsutatud kätel
vere eest verd võta kui sa nii väga nõnda tahad
*
ei ole ma mitte kivi
õgi mind mu roiete rüpest
hävita mind mu tuumani enda
veretute hammastega
oma vihase südamega teen seda nagunii
ei ole ma mitte kivi
mida teeservast võtta
võta mind ühegi kahtluseta
nagu oleks ma viimane piisk vett
rändajale kõrbes
ja vahel ma seisan üksi keset lund
õndsalt õnnetu
sest olen kihlatud maailma kurbusega
sest see kes sirutub taevast maa poole
ei saa ealeski võrdseks sellega
kes küünitab maalt taeva poole
Triinu Kree (19) armastab sügavalt robustselt vaba seksuaalset karjuvat kirsipunast läbi elu tantsimist ühe hea musta lihtsa saapapaari ja põikpäise südamega.
