Elisabeth Heinsalu
-
“viimasele vaikusele” jt luuletusi
viimasele vaikusele
keskpäevane päike ei paista tuppa
nõukatapeet koorub vaikselt maha
kõrvalkorteri raadio läheb valjemaks
naaber ei kuule enam hästi
aina enam eksin… -
taevast ja lissabonist
maa ja taeva vahel
selles karges meeles
aknale paljuneb
niit
jääseened külmas paigale ei pea
nad kasvavad äärest
nii tasa
jääniit katab akent
ei sisse
ega välja
ükski pilk
ei soe
ei karge
silmi…