Praeguste lolluste kütkes seilates on lihtne manduda ja tunda seinu enda ümber kokku varisemas. Seetõttu on enam kui tähtis astuda õigeid samme – et säiliks vabadus, võrd­sus, heatahtlikkus ja hoolimine nii endast kui oma kaasteelistest. Ehkki tihti soovita­takse selleks lugeda üpris progressiivset ja uuenduslikku kraami, peab mõnikord minema tagasi ka vanade mõtete ja mõttekäikude juurde. Sest lahendus on ju alati olnud ühes ja samas kohas – meis enestes. Õppigem tundma ja mõistma struktuure ja vorme, mis meid seovad ja lahutavad.

Head lugemist, head mõtlemist ja head taipamist!

 

Jiddu Krishnamurti
„Can Conflict End?“
Rider, 2023

Jiddu Krishnamurtit võib pidada üheks 20. sajandi olulisi­maks mõtlejaks. Tegu on filosoofiga, kes ei aheldanud end ühegi doktriini, koolkonna ega jumala külge. Sama­moodi tali­tab ka see raamat. Krishnamurti viib lugeja tee­konnale — otsima asja tuuma, vaatama mõtete taha. Sel teel paljastab ta nii mitmeidki sisemisi sättumusi, mis meie kui inimeste tege­vust alatasa min­gis kindlas suunas juhtima kipuvad. See on sellise indiviidi laad, kelle mitte­nõustumine poolikute mõtte­käikudega paneb meidki endasse sügavamale kaevuma. Lisaks tasub raamatut lugeda muidugi selle teema tõttu. Ela­me taas­­kord üleilmsete konf­lik­tide lävel. Kas on võimalik elada konfliktivabalt? Vas­tus on ei. Kuid päriselt püüdes on vastus jaa.

 

Albert Schweitzer
„Kultuur ja eetika“
Eesti Raamat, 1984 [1971]
Tõlkinud Mati Sirkel

Põhiline tees, mille Albert Schweitzer välja käib, on järgmine: et inim­­maailm edasi kestaks, on vaja, et oleksime „elujaatavad” ja „maailma­jaatavad”. „Kultuur ja eetika” asetab inim­konna aja­teljele ning uurib, kui hästi me sellele teesile pihta oleme saanud ning kuidas ideoloogiline ärapöördumine teiste hüvanguks tegut­semisest on toonud kaasa meie heaolu ja turva­lisuse mandumise. Autor ise on legendaarne kuju, kes ühel hetkel hülgas mugava elu turvalises läänemaailmas ning suun­dus Gabonisse, et ehitada sinna haigla – aitamaks tõelisi abi­vajajaid. Inimene ja humanist kõige paremas tähenduses – nii sõnades kui tegudes.

 

Robert Greene
„48 võimuseadust“
Pegasus, 2016 [1998]
Tõlkinud Matti Piirimaa

Robert Greene on ilmselt hetkel üks enimloetumaid kirjanikke, kelle huvi on mõista ja mõtestada inimkonda ja struktuure, mille kaudu me üksteisega suhestume. See raamat on ilmselt esimene ja ainus katse ära sõnastada reeglid, mille järgi on võimu­mänge läbi aegade mängitud. Tegu on väga lustliku ja sügava teosega, mis haarab kogu kirjapandud ajalugu. Kind­lasti on psühhopaate, kes siin sõnastatud takti­kaid kasu­tavad ja sellest raamatust taktikaid ka juurde leiavad, kuid usun, et ainus pääse­tee parema ja ilusama maailma juurde on mõista, milline on see mani­pu­lat­sioon, mida meie peal rakendatakse. Sest eks maailm tundu hetkel jube, kuid üks on kindel: häid inimesi on siin maailmas rohkem kui halbu.