Aastanumbri vahetumise puhul soovitab raamatuid hoopis Värske Rõhu toimetus. Head uut aastat ja head lugemist!
Daina Tabūna
„Nõiad“
Hea Lugu, 2024
Tõlkinud Ilze Tālberga
sa õpid kirjandusteadust, kas sinust saab kirjanik (vt ka:
sa õpid teoloogiat, kas sinust saab preester)?
tõenäoliselt mitte, ma ei tea, ei ole nii mõelnudki.
ahhaa, aga äkki oskad siis vähemalt mõnda raamatut soovitada?
kellele.
no üldse, mis on kõige parem raamat, mida sa lugenud oled?
…
okei, pole kuulnud, a millest see räägib?
mm, no oleneb, mida sa sealt lugeda tahad. ja mis eluetapis ja nii.
????
nojah, no niimoodi pimesi on alati keeruline soovitada. see on umbes sama mõttekas nagu kosjasobitamine.
?¿!¿
no okei, üldiselt ma soovitan lihtsalt mingit luulekogu või näidendit, ag-
ei-ei, midagi huvitavat. no mis sa ise viimati lugesid näiteks.
ma ei teagi nii, ma loen tavaliselt paljusid asju korraga…
KAS SA ÜLDSE TEAD MÕNDA RAAMATUT
oota, kohe mõtlen
…
kohe-kohe-kohe
…….
aa, meelde tuli!
…………….
„Nõiad”. Daina Tabūna. Noor läti autor, just ilmus eestikeelne tõlge. Väga tugev tekst.
Anett Pillmann
Maria Kapajeva
„Aastapikkune karje“
OPA!, 2024
Tõlkinud Katrin Hallas
Maria Kapajeva „Aastapikkune karje” võtab kõik selle, mis luulel anda on – sõnade tavapärasest suurema kaalu, pauside kandvuse, korduste laetuse, kirja kehalisuse, keele poliitilisuse, raamatu autoriteetsuse – ja asetab selle otse sinna, kus kõike seda (kõige muu hulgas) hädasti vaja on. Kuupäevadega märgistatud tekstid pärinevad aastast pärast täiemahulise sõja algust Ukrainas ning on äärmiselt lihtsad, mõjudeski lubatud karjena, mõttetu eneseväljendusena mõttetus, võimatus olukorras, eesmärgiga eelkõige mäletada, sest midagi muud enam teha ei oska. Raamat on välja antud korraga inglise, eesti ja vene keeles, kaane värv järjest tumedam punane, ning igas keeles hakkavad tööle omad nüansid, sest keel määrab positsiooni. Puhas, mõjus, vajalik!
„nad on pärit horlivkast / ja mina lagunen väikesteks / tükkideks / kildudeks” (lk 51)
Saara Liis Jõerand
Gabriel Kuhn
„Liberating Sápmi: Indigenous Resistance in Europe’s Far North“
PM Press, 2020
„Liberating Sápmi” on vihastav ja lootustandev raamat saamide vastupanuajaloost. Esmalt võib miski selle juures tunduda ähmane ja kauge (vabandust, etnoloogid-antropoloogid!!): ametlikult Norra, Rootsi, Soome ja Venemaa vahel pillutatud põlisrahvad, nende vabadus ja vastupanu — meil siin on ju imeline demokraatia, sõna- ja valikuvabadus, liigume aga edasi põhjamaade mudelite suunas! Oleme tõenäoliselt kõik kuulnud, kuidas Venemaa põlisrahvaid kohtleb, aga kas teame ka etnilistest puhastustest Skandinaavia poolsaarel? Sellest, kas ja mil määral on saamidel neid piiravate riikide parlamentides poliitilist kõlapinda? Kuidas elavad kväärid saamid? Põhjanaabrid ja koloniaalterror? Autor lähtub saami teadlastest, pildimaterjalist ja varju jäänud statistikast ning intervjuudes saavad sõna saami aktivistid, kunstnikud ja uurijad. „Liberating Sápmi” näitab, kuidas olla riigita rahvas ning kuidas väärtustada ja hoida suhteid, mis ei jääks kinni vaid ühistesse dokumentidesse ja keelde.
Saara Lotta Linno
