Su kopsude rõske kliima
su kopsude rõske kliima on magus kasvulava ent sinu hinge ma matma ei hakka ei lõhu peegleid ega eosta klaasikilde mis veene lõikaks veri ju vemmeldab et siis teda veel valada kuhu kellele kuidas valutundlikkus niigi ambivalentne arvuline psühhopaatia filmikunstis empaatia nagu hukule määratud liblikad kõhus umbses õhus halvab ka head mikroobid ilma lõpliku kohtumõistjata kes siis teab kes on halb kes on hea igatahes mitte mina ei tule sulle seda ütlema moraali mudases massis pead ise kümblema mina tahan ainult verd niiskust ja mäda stress ja närvipinge aitavad kaasa sa pead minuga elama ma ei lase sul surra
Seanäoga peletis
seanäoga peletis ajab oma mullase nina mulle kaenla alla justkui meelitav magus väävliga vürtsitatud värske pähkli aroom võiks tulla mullase tammejuure embusest aga ju siis suukorvistatud siga pidi tööandja heaks veenduma hinnatud toorme täielikus väärtuses et tööandja võiks siis riisuda salaja konkurendi tagaselja kõikse rammusama osa kuid ainult viivuks võib ta oma sea kilkavat kiunumist nautida kui perse tungib ora mis meenutab tääki musketil kui mu silmad mind ei peta nüüd käib ka lask ja pageb siis siga kui püssirohu kirbet mekki kannab magus veri mu suule eks kisume kui kiskjad olete ainus tarbetu ohver on siin siga kes kõrvale kraavi heitis hinge olgu siis ustav või lihtsalt saamatu oma suukorviga
Lohepea
tuleb välja et mitme peaga lohel polnudki mitut pead polnudki keskust kust eeldatavasti kõike juhiti oli hoopis tööseisak pidevast passimisest laienenud veenid mis kobaratesse kogusid verd närvilõpused mis paigal tammudes pundusid teadmata kuidas edasi prooviti heaga prooviti valega oli depressioon tähelepanuhäired füüsilised vaegused ja siis veel sõjad peategelasel tunneli lõpus olid vaid õhutamata kitsad tupiktänavad kui tõstetud rõskerikne kirves hädistest kõrgustest maapakku pagedes poolel teel lohele pähe kärgatas purskas mäda verd ja serotoniini kahte lehte kahte sängi kuid ei läinud kaua kui kuhjusid toitained ainult väheste kätte kokku trombiks värskelt tuksund südame ette siis ei aidanud suhkruvaba koka ega ÜRO ei lepped Pariisis ega olümpia mitte miski enam ei aidanud isegi kapillaarid kopsus oma geneetilises mälus tõmbusid koomale meie kangelast lämmatades ja siin ta siis ongi mädaverisest närvilõngapuntrast löönud ühest kaks graafiku järgi 200%-line kasv ja kuskil ka kirves meenutamas elu potentsiaali mis justkui hetkeks oli
Maailm on meile võlgu vähemalt ühe jumala
Pangakontol miinus 400 eurot
ei tea kuidas see materialiseerub
see miinus seal
sellega seoses meenub et
maailm on meile võlgu
vähemalt ühe jumala
ju teised peame tasaarveldama
kolonisaatoritega
kohtutäituri jaoks pole raha
lähen ise maailmale külla
maailma otsa
pole ühtki valgusfoori
ei sooja ega külma
küll aga kollane heinamaa
ja vihast sinine päikene
ja lehm
ta sulatab jäämäge piimaga
kuula
nagu kevadine voodimärgamine
vulisevad veed häbemes
libedate liustike vahele
erekteeruvad maavormid linast
kerkivad ihusse
voored ja lombid
siin luuakse jumalaid
vaatan lehmale otsa
soovin piima mekkida
lehm noogutab
ja ulatab udara
ja kuu hakkab särama
nüüd ei tohi töötada
avan suu
ootan tilka
maitset lõhna
heureka
minust on saanud maitseja
inimesed Maal juba kogunevad mu ümber
reklaami ja plakatita
suuline pärimus
tarbijakaitseta
tahan pihta hakata
aga mul pole udarat
nii hakkan neile suhu sülitama
ja nemad mulle
aga kaua kõht ei kannata
vaevalt jõuab kuu kannikasse piiluda kui
perse pritsib paska publikule
kuid ma pole alasti
püksid pole mul rebadel
sest mu vinnas munn hoiab pükse üleval
katsu
nagu tamme tüvi
inimesed kogunevad lähemale
pükste alla varju
jumala vihmase viha hirmus
ärge nutke
minust saab teha laeva
ma palun kõigil ainult nutitelefonid välja lülitada
jumal võib pealt kuulata
ja minu püksid on soomustamata
ja ükssarvikud jätame ka maha
sest miljardite seebimullide tarvis
puudub meil libesti
olukord on niigi tihke
ja nuumveisi
me ei kasvata
süüa on piisavalt
siin on tilk piima
räimed ja päts leiba
ainult pank jäi nälga
sest me ei leidnud maailma otsast
minu 400-eurost võlga
aga mis sest enam
daamid ja härrad
ma tõin teile jumala
Eksistentsialism
Eksistentsialistlik taak
valge mehe ilane
märtrimustriline suu
juba jutustabki kuidas
asjad tegelikult on
sotsiaalse algupärata
paratamatu pärispatu
piinavad pained
kuid pinges peenis
ikka lontis ripub
ja sõber pihkur
ärevalt kiiremini hõõrub
kuiv ketendav eesnahk
juba põletikus
kuradi valus
aga ikka hõõrub
kasvõi vere välja
sõber ringpihkur
sa anna minna
Kierkegaard Nietzsche
Tolstoi Dostojevski
las narmendab
las lotendab türa
tuikab tuksub juba
ohoo poisid raisk
see on elu
see on kaasasündinud
eksistentsiaalne valu
