Kui Paul Raud 2023. aastal Värske Rõhu toimetajaks valiti, oli ta äraütlemata rõõmus, sest lugemine on üks tema vaieldamatuid lemmiktegevusi. Talle meeldivad kõiksugu isevärki tekstid: pikad ja prisked, kleenukesed ja lühikesed, karvased, sulelised, sõralised, viirulised, siugjad, salalikud, natuke häbelikud, kentsakalt praalivad ja rahutult saalivad – lihtsalt tohutult meeldib lugeda!
Juba päris noorelt tülitas ta mitmeid tollaseid Rõhu proosatoimetajaid omaenda tekstidega ning pidi ka alla neelama mitu äraütlevat kirja. Seda suurem oli Pauli võidurõõm, kui hoopis Loomingu veergudel avaldati tema esimesed lühilood, millele järgnes paar aastat hiljem debüütromaan „Kellata torn“. Sellest hoolimata on Värske Rõhk jäänud Paulile südamelähedaseks kui ääretult avatud koht, kuhu on oma lugudega oodatud autorid üle Eesti ning kus tahetakse noori kirjutajaid päriselt toetada, pakkudes konstruktiivset (kasvõi äraütlevat) kriitikat ja värvikat kogukonda.
Kui esimestel aastatel toimetas Paul lühiproosat, siis nüüd tegeleb ta Rõhus tõlkekirjanduse ja esseerubriigiga. Oma noore tõlkijakarjääri jooksul on ta tõlkinud mitu romaani uuemast Itaalia kirjandusest, aga muuhulgas proovinud kätt ka prantsuse ja läti keelega. Seetõttu on ta ka lähedalt tuttav nii tõlkijaelu otsatute rõõmude (kui lause kõlab lõpuks loetavalt! & kui eesti keeles on ka “selle asja” jaoks sõna olemas!) kui igavese ängiga (“seda asja” ei saa mitte kunagi mitte kuidagi eesti keeles öelda, miks peab keel olema selline juurikas!?) ning tahaks teisi noori tõlkijaid sellel teel igati aidata. Ülikooliõpingutes ja õppejõuna on Paul see-eest keskendunud peamiselt filosoofiale ning esseevormi tüdimuseni läbi hekseldanud, mistõttu ihkab ta välgatusi lugedes lisaks huvitavatele arutluskäikudele ja keerukatele argumentidele ka head, lennukat stiili ning ilukirjanduslikku vabadust ja kergust.
Muul ajal püüab Paul kirjutada seda üht ideaalset jalustrabavat lugu, sööb selle asemel hoopis sõpradega pannkooke ja jalutab Kadrioru pargis ning kuhjab oma riiulitele lademetes välismaist kirjandust, mida pole kunagi liiga vähe (ja oh häda, tuleb aina juurde)!
