vallatu triikraud tulen koju oi triikraud on ununenud keset tuba mis seal ikka olen juba valmis juba stardijoonel seda ära pane- ja jälle ma rahuldan ennast
oo kes võis teada et triikraud võib ühele tüdrukule nii palju lõbu ja rahuldust pakkuda ei triikraua jätame ikkagi siit vestlusest välja tema ei ole midagi valesti teinud mina ise hoopis ihaldan oma parimat sõpra jaa see on tõsi ja kui ta ütleb et ei kuule ma hoopis lähen koju võtab takso ja sõidab viiekümne sendi eest kesklinnast järva-jaani siis mul tegelikult ka ükski närv ei liigu sest nagunii ma ei oleks julgenud temaga magada nagunii ei oleks ma julgenud talle teha head-ööd-musi nagunii oleksime istunud minu pool hiirvaikselt nagu kaks tola laupäeva öösel ja kuulanud kella tiksumist mul isegi ei ole kodus kella me lepime kokku et jaa järgmine kord teeme kivi ma elan nagunii viimasel korrusel ülevalt kedagi ei koti kui ehk vaid taevaisa aga ma olen nagunii lesbi vist seega väga vahet pole et kas kivi paber või käärid * tean üht kes ei usu poeesiasse tegelikult ei tohikski uskuda poeesiasse või vähemalt selle mõjuvõimu peab olema ikka vorm vorm vorm ülejäänu tulgu kust iganes kas või näiteks sealt kust tuleb kust küll sisu tuleb ajapikku sündmused haagivad end ise külge haagivad harkivist haagivad haagist kõik mõtted on mõeldud ei kuulu kellelegi aga vormi küljes ! ripub nimesilt takjapaelast ribaga * isegi kui ma istun kodus ja käin koolis ja teen muidu viisaka inimese teismelise asju siis mu mõte laseb mööda tallinna ringi ja rahuldab loomeinimeste hingi sest ükski mõte pole kunagi päriselt uus ja kui mitte kuskilt mujalt siis ta läbi käinud kindlalt on mu punasest pruntis suust isegi kui ma seda isegi ei tea isegi kui ma ei toeta seda ideed enamik mõtteid on koledad isegi mulle endale üllatuseks tulevad rõvedad tulevad vastikud tulevad vähemalt igati paslikud meie tänapäeva koer külale ja üürnik võlale ikka sülitab kui tatti jätkub * kas sa oled kirjutanud ka? midagi uut? midagi huvitavat? midagi head? mul ei ole südant tunnistada et olen küll kirjutanud viisataotluse õppetoetustaotluse ühe vaba maailma riigi kodakondsustaotluse aga veebibrauserisse ma enam ei kirjuta paberimäärimisest rääkimata miks jätta maha jälgi kui ma tegelikult tahan siit kaduda kodust kaduda olla võõras kohas koduta parem kui kodus kaduda parem kui kodus pudruta ja parem ongi kui ma rohkem ei kudruta
lust haige nädal täbar nädal ja muud ma ei taha tahaks ameleda meil peaks olema šiva mehed kasvatavad habemeid ja naised ka nädala kaks lõpuks on tõeline habemete häbemete kokkutulek ja keegi ei häbene lasta endast välja loom ja tunda ja lasta teistel tunda ennast ja näed kuhu ma jälle laskusin mul peaks olema šiva peaksin istuma kaks nädalat ukse juures pingil ja vastu võtma kõik mis pakutakse ja olema tänulik aga ma kurat kannatan nagu mingi märter enda arust aga ainus asi mis mind ja märtrit ühendab on see et ma ei taha olla märter sest märter kannatab ilmaasjata ja siis näiteks sureb nagu jeanne d’arc ja saab legendaarseks aga ma ei taha saada kuulsaks oma surma tõttu ma tahan ameleda ma peaksin oma pea katma tumeda rätiga kuigi on suveaeg ja riietuma musta aastaks või kaheks ja vaatama et mu sammud ei oleks pikemad kui pool meetrit ega tunduks liig rõõmsad või iharad aga ma olen siin üleni valges ja kahetsen pattu mida pole veel toime pandudki mujal kui mu enda peal mujal kui mu enda peas ja ma kaevan augu sinu oma kõrvale kas peaksin surema nagu naine vaarao kõrval andma sulle oma kesta laskma endast välja oma mahlase sisu ja jääma igavesest ajast igavesti kuivale olgugi et matame su rappa kuu aega läks mööda raske südamega naersin selle üle kuidas sa surid suitsiidikoer päevi kümme veel kerge südamega vetrusin võõrastel vedrudel lihtne meel ja tore tuju sa minu elus oled võtnud mõtte kuju veel kaks kuud ja pakk pingitükkidega ootab ukse kõrval ikka veel ehitust vaat kui kompaktne võib olla see lein lust lausa
