Teate, mis on kõige rohkem prokrastineerimist võimaldav kirjutamisülesanne? Kellegi sotsmeedia konto vaatlemine, mis tähendab, et istud ekraani taga, samal ajal kui notification’id ennast punaselt ja kutsuvalt meelde tuletavad. Sellest rääkimata, et avad postitusi või stoorisid ja pead tingimata tag’itud kontodele minema ja siis avastad, et oled kellegi noore luuletaja ainult filmipiltidele pühendatud feed’il ja rullid seal pilte läbi. Oeh… Ja tegelikult just selleks see kõik ju disainitud ongi, ei?
Värske Rõhu sotsmeediast[1] rääkides pean silmas põhiliselt nende Instagrami, sest kuigi üks Meta kõik, siis RIP, Facebook. Kui mitu aastat olen kuulnud ja ise öelnud, et kasutan seda ainult selleks, et ise üritust reklaamida või ürituste kohta infot saada? Ja ka siis ei jõua info ei teiste inimesteni ega minuni. Kes on need võõrad inimesed, kelle sisu mulle suunatakse? Muide… kui sa haldad lehekülge, millel ei ole sõpru, on see sisu veel suvalisem ja õudsem. Näiteks Loomingu Raamatukogu feed’i jooksevad mingid kummalised onu Heino huumorilehed. Kes on Imre Vähi ja kas ta võiks mind rahule jätta???
Okeiii… nüüd päriselt Rõhu juurde. On kolm varianti, kui stooride hulka tähistavad kriipsukesed muutuvad täpikesteks: 1. jaanuarikuus, kui tehakse ülevaateid olnud aastast; 2. kui keegi on puhkusel; 3. kui Värskel Rõhul ilmub uus number. Just nimelt! UUS VÄRSKE RÕHK ON ILMUNUD JA KEDAGI EI TOHI TEISTEST ROHKEM ESILE TÕSTA!!! Nii kaob ka tegelikult see oht ära, et kellegi nime kogemata unustad ja ta elu lõpuni su peale vimma peab. Või veel hullem, kirjutamise üldse igaveseks lõpetab ja sina olid see sotsmeedia toimetaja, kellel selle eest vastutada tuleb. Parem mitte riskida. Ja muidugi on toimetajatel omad lemmikud, aga professionaalidena nad seda ei jaga.
Tegelikult on mul nüüd tähtis küsimus – kas Rõhu sotsmeedia eest vastutav inimene on lõpetanud nende ülevaadete tegemise või pole need enam minuni jõudnud? Varem nägin (vähemalt tunnetuslikult) Rõhu sisu Meta platvormidel pidevalt. Seda teksti kirjutama hakates läksin vaatama, mis toimub ja toimunud on, ning sain aru, et ma ei mäleta viimast korda, kui see juhtus. Jätan korra, kaks vaatamata ja Meta arvab, et see sisu mind enam ei huvita? VÕI juhtus sotsmeedias tihti levinud illegaalne liigutus ja julgeti pildi, teksti jne külge riputada ka link? Dramaatiline ohe. Ohh, sotsmeedia jumalad… miks olete nõnda karmid? Ja üldse… kas on midagi mõnusamat kui vinguda lihtsalt oletuste põhjal? Kas me kõik pole tegelenud algoritmide ennustamise, nende loogika (enda jaoks) lahti mõtestamise ja postituste õigel ajahetkel tegemisega? Kui sa vastasid ei, siis oled õnnelik inimene ja pole pidanud midagi sotsmeedias turundama. Kui naersid, sest see kõik on ju nii lihtne ja igati selgitatav, siis ma vihkan sind natuke. Ei, mitte tõsimeeli. Samas, kes teab. Võib-olla olen lihtsalt kade.
Seda tunnet aitab leevendada Värske Rõhu sisus ringi rullimine. See pole kinni makstud kiidulaul, vaid ma tõesti tunnen, et internetis on veel ainult üks ilus koht ja see on Rõhu sotsmeedia, kus ainult head-paremat jagatakse ja haibitakse. Päriselt. Proovige järgi. Rõhk on kogu oma stooride sisu highlights’idesse jaganud ja ma ei usu, et leiate sealt midagi, mis ei oleks wholesome. Rõõm, uhkus, armastus, soojus oma autorite ja toimetuse vastu tekitab tunde, et sinna kampa tahan ma küll kuuluda! Ainus asi, mida ma saan ette heita, on need lubatud riidest kotid. Neid ei paista küll mitte kusagilt.
PS: ma olen üsna veendunud, et Värske Rõhu peatoimetaja Hanna Linda on vampiir. Kui ajas tagasi rännata ja tema pilte vaadata, siis võib veenduda, et ta pole aastatega absoluutselt vananenud.
Boonusring: näide LRile soovitatud sisust:
[1] Mis ajal ja miks seda ühismeediaks kutsuma hakati? Kas see on sama sõna, aga kõrgajakirjanduslikum? Kas niiviisi räägitakse samast asjast, aga läbi targemate prillide? Päriselt küsin, sest mu meelest nii kole sõna 😛 Võib-olla olen lihtsalt heiter, see on ka okei…
