Sünnipäevakõnelus ajakirjaga Värske Rõhk ehk Kollaaž intervjuudest Klassikaraadio uudistemagasinis Delta

---

Kuna tänavu saab noore kirjanduse ajakiri Värske Rõhk kahekümneaastaseks, siis usutlegem sel puhul sünnipäevalast ennast.

Alustuseks küsiks, et mis või kes on see Värske Rõhk?

Värske Rõhk (VR): No nagu öeldud, siis Värske Rõhk on noore kirjanduse ajakiri ja see tähendab seda, et me anname võimaluse noortele autoritele, kes alles alustavad… kas nüüd kirjaniku, aga kirjutamise teed, ja nendele, kes on sellel teel juba mõnda aega kõndinud ja käinud, aga kes vajaksid ikka sellist individuaalset ja isiklikku lähenemist oma tekstidele.^[1]

Ja meie roll on lisaks avaldamisvõimalusele ka tagasiside pakkumine ja selles mõttes siis just nende noorte autorite aitamine ütleme nende esimeste sammudega. Värske Rõhu roll on viimaste aastatega eesti kirjandusväljal üsna nagu oluliseks saanud [—]. Et enam naljalt praegu ei leia noori autoreid, kes Värskes Rõhus avaldanud ei oleks.^[2]

Mida sümboliseerib see nimi, Värske Rõhk?

VR: Mina kujutan kuidagi alati ette, et noored nagu rõhuvad alt ka natukene seda kirjandusvälja… et me nagu tuleme ja jälgime ja teame ja et vaadake ette.^[3]

Kuidas Värskel Rõhul viimasel ajal läinud on?

VR: Hästi (naerab). Meil on juba õige mitu aastat läinud väga hästi. Me oleme tegusad, meil on projektinumbrid, me ikkagi katsetame, me ei ole jäänud nagu mingisse vanasse kuidagi stagneerunud rütmi, vaid me ikkagi proovime uusi asju ka, mis võikski olla noorteajakirja mõte.^[4]

Eks seda regulaarset päevatööd on ka palju tehtud, toimetatud ja avaldatud ja kirjutatud.^[5]

Kas kaastöölisi ikka jagub?

VR: Noortega on see positiivne asi, et alati on keegi noor ja keegi kirjutab jälle esimest korda ja kogu aeg see värskus püsib ajakirjas nagu põhimõtte pärast.^[6]

Olete täheldanud, millised tendentsid praeguses noores kirjanduses silma paistavad?

VR: Jah, me oleme mänginud selle mõttega, et peaks tegema sellise aasta nagu sellise Ctrl F korpusülevaate, mis sõnu kõige rohkem nagu käib läbi.^[7]

Üks asi, mis tuleb nagu selgeks teha, on see, et kui näiteks Värskesse Rõhku saadetakse ilukirjanduse rubriikidesse kogu aeg uusi tekste, nii et toimetajad leiavad kogu aeg uusi autoreid, siis vabal ajal mulle keegi mingeid arvustusi ei saada.^[8]

Hästi palju kirjutatakse iseenda kaudu, iseenda kogemuse kaudu [—], mis on tore, sest ei ole mõtet seda iseenda subjektiivsust kuidagi varjata.^[9]

Luules nagu üks kõige sagedamaid impulsse teksti kirjutamiseks on mingisugune tugev tundeelamus, mis siis vajab nagu läbi-töötamist või nagu kuidagi paberile panemist.^[10]

Kuidas on Värske Rõhu veergudel lood õigekeelsusega?

VR: (Sõnu venitades.) Meie jaoks on keel vaba (naerab). Kui on vaja, siis me võime vaadata ÕS-i või võime vaadata mingit keelenõud, aga me ei pea sellest lähtuma ometigi.^[11]

Me lähtume ikkagi tekstist, nagu ütleme üks hea ilukirjanduse toimetaja vist teeb niikuinii. [—] Keelt on võimalik ühte- ja teistpidi nihutada. [—] Hästi oluline on meie jaoks just see solidaarsus teksti autoriga.^[12]

Millised on olulised põhimõtted, millest lähtute?

VR: Kui nüüd tegelikult päris aus olla, siis ükskõik, mida Värske Rõhk teeb, ükskõik, mida me teeme – kui me anname autoritele tagasisidet või toimetame –, siis me proovime seda teha niimoodi, et inimene tunneks ennast võimestatult, et temalt ei võetaks seda kirjutamise jõudu ära.^[13]

Juba see ärakuulamise akt… või nagu see, et loen süvenenult teksti läbi, annan tagasisidet, ütlen, mis on hästi, mis mulle meeldis, ütlen, mis mulle tundub, et saaks paremini olla… et see on ka väärt asi.^[14]

Kas noore kirjanduse järelkasv on kindlustatud?

VR: Ojaa!^[15]

Mis tunne on olla Värske Rõhk?

VR: Võrdluses teiste kirjandusajakirjadega Eestis [—] ei ole sugugi nii, et Värske Rõhk oleks kuidagi tuntavalt nõrgem… või et noh, kuna on noorte asi, siis oleks kuidagi kehvik. Et absoluutselt ei ole! … Pakub konkurentsi ja vahepeal on mõni number säravamgi, kui need vanad olijad [s.o teised kirjandusajakirjad].^[16]

---

^[1]   Hanna Linda Korp, Aurora Ruus, Delta. „Ajakiri Värske Rõhk jagab täna Tartus aastaauhindu“ – Klassikaraadio, 30.03.2023.

^[2]  Saara Liis Jõerand, samas.

^[3]  Samas.

^[4]  Paul Raud, Ruus, Delta. „Ajakiri Värske Rõhk jagab aastaauhindu ehk Vauhindu“ – Klassikaraadio, 10.04.2025.

^[5]  Korp, Ruus. „Noore kirjanduse ajakiri Värske Rõhk jagab täna aastaauhindu“ – Klassikaraadio, 27.03.2024.

^[6]  Jõerand, samas.

^[7]   Jõerand, Ruus. „Ajakiri Värske Rõhk jagab täna Tartus aastaauhindu“.

^[8]  Korp, Ruus, Delta. „Noore kirjanduse ajakiri Värske Rõhk jagas tänavuse kriitikakonkursi auhindu“ – Klassikaraadio, 11.12.2024.

^[9]  Samas.

^[10] Saara Lotta Linno, Ruus. „Ajakiri Värske Rõhk jagab aastaauhindu ehk Vauhindu“.

^[11]  Korp, Ruus. „Noore kirjanduse ajakiri Värske Rõhk jagab täna aastaauhindu“.

^[12]  Jõerand, samas.

^[13]  Korp, Ruus. „Noore kirjanduse ajakiri Värske Rõhk jagas tänavuse kriitikakonkursi auhindu“.

^[14]  Linno, Ruus. „Ajakiri Värske Rõhk jagab aastaauhindu ehk Vauhindu“.

^[15]  Samas.

^[16]  Raud, samas.

---