Ilmunud on Värske Rõhu kirgas ja kosutav novembrinumber!
Novembrinumbri luulerubriigis tõusevad esile tugevad debütandid! Esmakordselt astuvad meie trükiveergudele kaks luuleslämmidelt tuntud esinejat: Marie Ojamaa painava, tumeda ja nõidusliku luulega ning Mihhail Boitsov keeleliselt vahedate ja tekstimaailmalt kummituslinlikke luuletustega. Lugeda ka Ly-Ann Kõllo rütmiliselt loksuvaid ja sotsiaalselt teravaid debüüttekste, Kristin Üksvärava regivärsilikult manavaid ja sooje luuletusi, Hele Pilve hubast, kaalutletud ja õunahõngulist luulet ning Mattias Araka luuletsüklit, mis jutustab üksiku, tühja ja külma muinasjutu. Tervitame soojalt Värske Rõhu veergudele tagasi e. g. s.-i, kellelt seekord avaldame ühtaegu äärmiselt keha- ja seisunditundlikke ning teisalt jutuvestjalikult mõnusaid luuletusi. Rikkalikuks ja mitmekihiliseks kirsiks tordil on Mona Tärgi graafilis-luulelised koreograafiad, mis panevad lugeja kas ajakirja keerutama või silmi pööritama.
Proosaveerud on seekord iseäranis noored ja kirevad, sest valida on lausa seitsme erineva autori vahelt! Liina Konsap otsib oma diivani vahelt ning vedrulampide keskelt iseennast ja kaduvikku, Madis Miikael Arro novelli peategelane püüab aga selgust saada kalli sõbra õnnetus saatuses. Otsas pole ka veel andekad Värsked Novellilised! Maara Parhomenko mängib hoogsalt keele ja stiiliga, tulemuseks ääretult mahlakas tekst, Oskar Speegi novell on jällegi klassikaliselt vägagi humoorikas ja terav poliitiline satiir. Mia Torni maagilis-realistlikus loos seisame Mustamäe kortermajade vahel silmitsi unenäoliselt kõhedate lindudega, Maarja Katariina Kerge humoorikas novellikangelane on üllatavalt krapsakas ja võitlushimuline ning Lisete Talvar lahkab oma tekstis valusaid lapsepõlvemälestusi ja õdedevahelisi suhteid.
“Meeldiv tutvuda! Mu nimi on Mia ja minu elu muutus, kui mul diagnoositi 2014. aastal neljanda staadiumi vähk,” kirjutab Mia Maria Amer oma haiglapäevikus, mis räägib elust, mis on muutunud lakkamatuks vastupidamiseks ja kus suurt rõõmu võivad valmistada üks jalutusring rohkem kui eile, langev põletikunäitaja number, kleepsud paberil, maitsev haiglatoit ja taastuv söögiisu. Tõlkerubriigis kosutavad hinge aga rootsi kirjaniku Anna Arvidsdotteri (tõlkinud Ragne Schults) kapitalismikriitilised luuletused. Arvidsdotter kirjutab haavatava töölisklassi naise, inimmasinaks taandatu positsioonilt, üritades eristada keha tööst ja tööd elust ning küsides, miks kõlavad kapitalism ja kapitulatsioon nii sarnaselt?
Tänavu kevadel avaldas seni ennekõike luuleprõmmudel tuntust kogunud Päiv Dengo debüütkogu “Kilpkonn üheks päevaks” (Hunt). Sel puhul pidas temaga sooja ja südamliku vestluse Johanna Roos ning juttu tuleb õndsusest, nägemisest ja vaevast, Ungarist ja Rumeeniast, kohvist ja piimast! Aga see pole veel kõik! Nimelt on seekordne välgatus oi-oi-oi kui põnev, kui intrigeeriv, kui oluline! Katarina Budrik kirjutab naistest, kes on jäänud meestekeskse ajalookirjutuse varju, aga kel oli piisavalt kuraasi, et astuda avalikult vastu tolleaegsetele misogüünidele, ja nii saab Budriku ülipõhjalikust ülevaatest saab lugeda Christine di Pisanist, Giuseppe Passist, Mary Wollstonecraftist kuni Hitleri-vastase aktivisti Irene Harandini välja!
Kriitikarubriigis on vaatluse all kaks luulekogu, üks väike essee ja üks päevik! Teele Pärn arvustab Janika Läänemetsa luulekogu “Linnupetja” (Puänt), kriitikadebüüdi sooritab Annika Mägimets, kes kirjutab Aliis Aalmanni Suitsu preemia pälvinud luuleraamatust “Väe võim” (Tuum), Gregor Mändma sukeldub prantsuse filosoofi Felix Guattari “Kolme ökoloogiasse” ja Elsbeth Hanna Aarsalu uurib tundlikult ukraina kirjaniku Andri Krasnjaštšõhhi sõjapäevikut “Jumal on. +/-” (mõlemad Loomingu Raamatukogu).
Raamatuid soovitab Euroopa parim luuleprõmmija ja Värske Rõhu kolleegiumi liige Joonas Veelmaa, illustratsioonid tegi sedapuhku Loona Mets!
