Võõrad mured
kui esimesed troopilised ööd Saaremaal
panevad muretsema maailma huku pärast
siis puhkusereis Vahemere äärde aitab hetke nautida
„Oi, siin on ju kõik nii odav!“
ka naabri lapsele osteti suveniir
ah, mis muretsed keskkonna pärast!
ega mina ju palju muuda niikuinii
olen tegelikult suur loodusesõber
käin sõpradega grillimas
mõnikord vaatan loodusdokki
Kodumaa
siin konnatiigis on hea ja soe
las nad mujal toimetavad
meid niikuinii on nii vähe
Mis on mõisa metsa taga?
sissetallatud rajal saab muretult kulgeda
kõndides karjas ei tunne viltuseid pilke
tuttava ühiskonna pehmest kaisust välja rebituna
selgub vägisi, et mõisa mets
raja kõrval on tihedat võsa täis
Maailmade ristumine
isal on auto, millega ta enamasti käib kalal
pereauto on uus ja puhas, isa auto pesemata
lapselast sõidutab seal ilma turvarihmata
ajasin esiti segamini piduri ja siduri
sõites tuli meelde, kuidas manuaalne käigukast toimib
üle 80ga sõites kippus vanake lärmama
eks ta tunneb end mülkas paremini
parkisin viltu uue Coopi parklasse
et bussiga edasi Tallinnasse sõita
Küsisin nõu
inimprügi ilma arvamusteta ja vajadusteta
lükata-tõmmata ükskõik millises suunas
olemuseta, tulemuseta
avaldad survet — läheb lödiks, voolab igas suunas laiali
kahe-, kolme-, neljapalgne
oleneb vajadusest
pole nägu ega tegu
lasen enda põhimõtetest
täiskiirusel üle sõita
arvamused on tehtud pehmest meeldivast massist
mida iga möödakäija hea meelega soovikohaselt vormib
Dota
tulen tuppa ja avastan, et jälle sa mängid dotat
seda mängu, millega läheb vähemalt tund aega ja mida
ei saa pooleli jätta, sest seda mängivad koos sinuga veel 9 inimest
4 sinuga ja 5 vastastiimis
päris kehv oleks neid kõiki alt vedada, ütlesid
ootan ja ootan
olen nagu suvakas õel korterikaaslane
õelutsesin siis ja nägin, et sul oli üks mäng just läbi saanud
kuulasid korraks, avasid uue mängu
ükskord küsisin, et kuidas sul läks, ja ütlesid, et kaotasid, siis
täiendasid, ütlesid, et pole hullu
elus võidad sina
klõps-klõps-klõps-klõps-klõps-klõps-klõps-klõps
mis kuradi abikaasa selline on
sinust pole sittagi kasu
sittagi
mitte sittagi
mõtlesin, et läheks demonstratiivselt magama
tahaks karjuda, tahan, et mõistaksid, kuidas sa praegu elus
kaotad, mitte võidad
klõps-klõps-klõps-klõps-klõps-klõps-klõps-klõps
Kevadine päev
suvaline oksake kutsub looma
veega täidetud kraav mängima
okstest ja rohukõrtest saaks teha parve
puude vahele moodustunud avausest onnikese loomadele
kõik muutub kunstiks ja mänguks
ega taoline kunst pole oluline, see ei muuda maailma
aga rändlindude kolmnurkade all on siiski
nii rahulik ja lihtne
ja elu ilma ekraanideta tundub peaaegu võimalik
Helgi Ansper (33) kasvas üles maal, aga elab nüüd kahe lapse, kassi ja mehega linnas. Ta on sünni poolest konservatiivne, aga elu jooksul muutunud järk-järgult liberaalsemaks. Ta idealiseerib elu, milles arvutit poleks vaja ja milles oleks palju vaba aega ja häid vestlusi.
