ysast lahkumise võlud

kui vankri kõigutust
ma laeva kõhus olles
mäletan
või sooja rinda tunnen vahest oma suus
siis selge miks
siin nyydses maailmas ainult
täheldan
ma kylmust kargust
ärapõlgust
ja surelikkust oma
luus
tahan olla justkui kõike
ja jälle siis ei taha ka
sest kui on raha pole aega
ja aega pole
rahata
maises valus nagu teised
kuid ainust pole parata
et minu jaoks jääb siinne sequel
jumaliku järjeta
võõra lohutust ei võtta
alluda ei saa
kui käib hõõrdes
tema vari
sinu enda varjuga
ja pole kahju
tõesti hoolivust ei jaga ma
sest omaenda ema peale
lihtsalt
ei karjuta

 

 

teisipäev

see on ydini sooneutraalne supp
luuydini
soolata peab leppima
ja mina loll veel tahan abieluvolitusi
ei tea kas
bratislava kannad on juba eestimaa mulda kinnitatud
võtaksin nyyd omavoli teha
järelpäring
selle ilusa tydruku saabumisest
ta tavaliselt ei hyya tulles
vaid
karjub

 

 

paremkonserv

mul on lips ja mul on kohver
valijate hääleand
mustamäe keskkyttega korter
põltsamaa sinep
ja rasvane pann
peeglilaual haigutab
katkiste piidega
plastmasskamm
ja aknalaual vaikselt kõngeb
ema toodud alpikann
peres lauale toon leiva
naise palk on lihtsalt moes
kytuseaktsiisihinda
langetan
sest olen toeks
mis viga on mul bussis
võtta portfellile oma tool
kui vanaeide kanderaam
mu jalaruumist
hõivab pool
küll ükskord olen prii
kui nagu ikka
enamusel
saab kandva hääle minu klass
minu usk ja minu pass
mu rääbis hallikarva kass
ja erakonna loosungiga
lemmikkruus
mu teetass

 

 

no missa teed ära

kõik trammid sõidavad maitea kuhu
ja mina olen maitea kes
ammuste aegade suhu
jääb olekuline vabadus sest
praegu vabana end küll ei tunne ma
ja pole mul põhjust ehk miskiks
leida kodu selleks et
end õnnega pesta
mind tykkideks kisti
hetkes nii kylmas ja katteta
minu rajad on poolenisti minu oma rajad
ja usun ikka ja ei mõtle ma, et olid olemas paremad ajad
sygavamad mõtted ja kombed
ja sügavam põrandaalune juur
tugevamad sidemed
lihtsamad koed
ja veitsa vaesem popkultuur
et silmadest silmadesse suhelda ja loota et
varsti on parem
ja alati ikka jääb pysima see classic
rohelise muru valem

 

 

millal sobib?

kui mitu aastat korteris
et mind ei peetaks
metsikuks
kui mitu meetrit joont
et saaksin päris kunstnikuks
kui palju ridu et mind peetaks
omas kylas laulikuks
ja mitu paari kingi et
ma kõlbaks naise toorikuks

 

---

Ly-Ann Kõllo (19): „a r m a s t a n tundeid kokku pakkida ja need sõnadesse mässida“