Oksakohalind
Vastsündinuna
laman voodis
vaatan oksakohalindu
tema kuju lael on kord paisuv
siis kajakana kriiskav
pehmed ümarad tibud
ja kõrrejalgsed kured
juba homme aga
tuleb mul kodust välja…
*
Ah, midagi
Pea valutab tööpäeva lõpuks
alguseks, õhtuks. Öö –
kuum, lühike vari,
mis lasub mu peale,
väsimust ent ei vii.
Olen visanud kõrvale teatri,
luule…
Puhas esteetika
Raadame minema metsad,
peletamaks pimeduse puhmastest,
vedamaks välja varjus varitsevad võõrad,
et taanduma sundida hundid,
kes kuuldavasti varsti
kohe
kellegi meist maha murravad;
ja haldjad…
Karjumistuba
Castlepollardi ema ja lapse kodu, Westmeath (1935–1971)
Ma lükkan, õlg vastu kuuriust,
kuni valgusest saab poolvalgus,
ning leian eest sisse vajunud katuse,
põldmarjavääte…
narratiivne lugu
vihmad meenutavad midagi
pitsitus vaevab
õhtul laskub jumalus kraanaga viru keskuse katusele
Vilenil jääb südamelöök vahele
konkistadoorid maabuvad
mõned jumalad on surematumad…
väike tüdruk
õbluke, ent sitke
inglinäoline ja vandlihambuline
langes taevast allapoole
kedagi tal polnud ümber
pikka aega
täitsa üksi
läbi une kergelt muisates
käis paljajalu ringi mõisates
võttis…
üks suvepäev
kriimused põlved merepõhjas
lokid vedelevad merelõhnas
paljad rinnad lipendava särgi all
maanteel
võidujooks metskitsedega
nägu soe või külm
ei saa aru
meenub päev enne
tahan jääda
mõtted…
*
Mul tuleb vahel meelde
kuidas maapind kumises
suured tükid lasid
pilbasteks mingid muud tükid
see oli ju ainult harjutus
lõpuks ma tegelt harjusin
aga mõnikord
öösel
üksi
pimedas toas
see hirm…
01:29
sa jalutasid mu unenäo
lõpututel lehekylgedel
kirjutasid keeruliselt
aru ma ei saa
miks sa tulid
kuhu sa mu viid
kas uputad mu
või oled see
keda ma otsin
juhatad teed…
*
eeskujulik peremudel
algab pehme koduaia kiige peal
ja lõpeb peegli ees
kõrvad lukus
katatoonilise rahu sees
kui õndsat rahu võivad ometi pakkuda
yks…
