*
miski minus laagerdub
kasvatab talvekasukat
vaevleb unetuses
otsib pimedas prille kratsib
hüsteeriliselt pead valmistub
maandumiseks lõikab sõrme
seisab suure punase nupu ees ja…
*
esimest korda
nägin laigulise kuu leinavarjulisi
ahjupiimanibusid
olid tundlikud kuu sonimistevärvilised rinnad
tundsin lainete tõusulikke himusid
pelgasin lasta kibrulistel sääskedel end võrgutada
olen igas sügisöös…
VAIVARA 44
tuulistes kardinates
lehviv valge hirm küündis välja suveõhtusse
kruus kriuksus vankrirataste all
kui tahaks murduda
taevas heletumesinistes lintides keerutas hallikaid pilvi
õied saju ootel…
eh
Kahekeelsed on kahemeelsed,
valekeelsed valemeelsed,
minevikuta igavikuta.
Sülitan patused sõnad suust.
Ni laulon aint Öse kunningas kuust.
*
enne hommikut irdub tähtede ila õhuleende
ja mu lae silmapiiril…
lilledesadu
Kui ma sain kolmteist ei näinud ma lilli
ainult pisaraid
sest metsaalune oli sinistest nuppudest tühjaks tassitud
aga nagu
enne tõid kõik alati…
*
palun rääkige rohkem
ebaküdooniatest veel otse-eetris,
ja kõigest muust, millest nad aru ei saa.
plastkorpustest sõõrmeisse voogab siis
julge pealehakkamise lõhn
ja…
10:59
kui sa rongis ei kirjuta yht luuletust siis
on kogu yhistranspordisysteem olnud täielik
läbikukkumine kõik need miljardid mis iga
aasta sellesse sektorisse on läinud…
*
joonistasin papitükile sinise joone
see on teistmoodi peavalu
vesi jagatud 9. detsembril lillepotti torgatud mandariiniseemnega
oranž akrüülvärv keedetud riisis
sest…
Töölise kodumaa
Sümbolist Aleksander elas Peterburi öös keset talve, nälga ja sõda.
Küünlaleek väreles tõmbetuule käes,
kauguses põlesid mõisad.
„Luuletaja ei vaja…
*
Parematel jahimaadel
olles aednik
sest vaid nii saab olla igavesti õnnelik
ilmutavad end ikkagist
tahes-tahtmata
kahel jalal sead
Nad ristivad mu Tagurpidi-Antsuks
sest mu…
*
sihid sõrmega
esimest heledat
täppi taevas
ja küsid
kas teadsid
et veenusel on
päev pikem
kui aasta
tule tagasi
voodisse
nurun
külm hakkab
kisun teki
üle pea
terve tuba
väriseb
kui naerad
surun hambad
põlve
vahel tundub
et sinu…
*
siin on minu köögilaud
on granaatõun antidepressantide karbi kõrval
on rasvane taldrik
mille peale toetub kahvel
ja nutsakuks kortsutatud salvrätt millega…
Mäletan
ma ärkasin kuivanud põllul
närtsinud karikakarde asemel
lupjunud kroonlehed põlvedel
ma laulsin kurgede keeles
nutsin nende asemel
tuhmunud udusuled põlvedel
ma jooksin metskitsede radu
lamasin nende asemel
pehkinud…
ilmastikuime
kui talla all torgivad kruusaterad
siis ärritun
ja mõtlen sinu peale
kui kukun end kiilasjääl äärepealt puruks
siis vihastan
ja mõtlen sinu peale
kui vajun…
viimasele vaikusele
keskpäevane päike ei paista tuppa
nõukatapeet koorub vaikselt maha
kõrvalkorteri raadio läheb valjemaks
naaber ei kuule enam hästi
aina enam eksin…