Kylmking, tulihänd, mardus, kotermann… – nad mõjuvad tavalisele inimesele enamasti tundmatute ja kaugete olenditena, aga kui ma ytleks hoopis haldjas, seostub kohe midagi. Ilus tydruk? Tiivad? Õrnus? Haldjad elavad metsas, vee ääres, majades, aga ka raamatutes, filmides, Instagramis, Tiktokis, Pinterestis. Sotsiaalmeedias võib märgata trendi, kus olla haldjalik on midagi ihaldusväärset, ikka tahetakse olla haldja moodi. Folklooris kohtab aga haldjaid, kes on hoopis teistsugused kui sädelevate tiibade ja pikkade sassis juustega kaunitarid. Aga mis saab, kui asetada eesti muistendites ja usunditeadetes kirjeldatavate haldjate kõrvale sotsiaalmeedia haldjad, kes, muide, ei ela vaid internetis, vaid tulevad ilmsiks ka siis, kui keegi ytleb – sa oled täiega haldjas! Et siis: mida ikkagi tähendab olla haldjas??

Haldjaid sotsiaalmeedias ja rahvajuttudes võrreldes jääb kohe silma yks põhimõtteline erinevus: eesti haldjapärimuses ei ole jutud kunagi haldja perspektiivist, ent tänapäeval on sotsiaalmeedias levinud just narratiiv, kus ollakse või tahetakse olla haldjas. Sellist soovi rahvajuttudes naljalt ei kohta. Seal on haldjas enamasti keegi, kellel on mõni võõrust või võõristust tekitav tunnus, olgu ta siis hea või halb. Kedagi või midagi võidaksegi haldjaks pidada just sellise tunnuse tõttu, näiteks: Läind suur must kuhi metsa. See old metshaldjas[1]. Kahtlastes objektides nähakse ikka haldjaid, ent ka elusolendites, kes muidu tunduvad tavalised, ent miski nende juures on teistmoodi: Üks mees kallistanud metshaljast. Muidu olnud kõik naisterahva olek, aga külm olnud[2]. Nii ka loos, kus nähakse kedagi vihmast mitte välja tegemas: Teest eemal põlend tuli ja tule ääres istund hall vanaeit ja kudund sukka. Ometigi vihma sadand, kuid eit istund ja kudund sukka, nagu poleks tal sest midagi. Nemad peatund ja silmitsend teda, kuid eit pole nägu tõstnud. Siis nad arvand, et mis see muud oli kui haldjas[3].

Viimane kirjeldus kõlab isegi veidi kokku haldja kuvandiga sotsiaalmeedias – naine, kes ei hooli yhiskonnanormidest ning tegeleb armsate hobide ja „haldjalike“ tegevustega, nagu ka meemis god, the girls you put on earth to eat fruits and be near the river like nymphs and fairies are forced to work. Eristumine niinimetatud hallist massist võib olla isegi eesmärk omaette: the feminine urge to become an ethereal being not bound by the rules of this world. See ongi yks põhilisi elemente, mis näib tänapäevase haldjaesteetika juures ligitõmbavana – pääsemine argimaailma piiritletusest. Võiksime ette kujutada meemi, mis romantiseerib vihma käes kudumist kui haldjalikku tegevust. Rahvajutus on tegu vanaeidega, ent sotsiaalmeedias on haldjalikkus just tydrukute kultuur.

Rahvajuttudes tavaline võõrus ja distants jutustaja ning haldja vahel on sotsiaalmeedias pea olematu. Siiski on ka eesti pärimuses näiteid, kus see distants yletatakse, seda pigem siis, kui tegu on heasoovliku haldjaga. Yhes jutus, kus metshaldjas on puude kaitsja rollis, läheb puuraiuja haldjaga kaasa, et tema kodu, ema ja õdesid näha ning teada saada, kes ta selline on. Mees tahab kaasa minna, sest haldjas on väga ilus – Nii ilusat ei olnud tema oma eluajal enne näinud[4]. Haldjas jutustab mehele pikemalt metsa kaitsmisest: Iga kord, kui üks noor puu saab raiutud, tunneme meie niisamasugust valu nagu teie, inimesed, kui oma kätt ehk jalga haavate. Sarnaselt kujutatakse sotsiaalmeedias haldja tundlikku natuuri: haldjas hoolib taimedest, armastab loodust ja tahab vastanduda n-ö maisele, igapäevasele, sealhulgas kapitalistlikule maailmale – mentally i’m a forest fairy, see tähendab ollakse sunnitud fyysiliselt olema tavaline tydruk tavalises maailmas. Pinteresti õpetuses, mis juhendab, kuidas elada nagu haldjas, on yks soovitusi haigete loomade aitamine, mis puude kaitsmisest palju ei erine. Märkimisväärne yhisjoon on veel jutus tegutseva haldja erakordne ilu, mida tuuakse esile ka paljudes teistes rahvajuttudes ja mis on vast moodsa haldja pea kõige olulisem tunnus.

Seda juttu raiujast ja haldjast seob tänapäeva ettekujutusega ka võrgutamise aspekt. Raiujal on kyll lubatud pärast haldjatel kylaskäimist tagasi koju oma naise ja laste juurde minna, haldjas isegi soovitab seda, ent kui mees on kord juba seda imemaailma näinud, ei suuda ta tavaelust enam õnne leida: Mehel ei olnud aga enam õiget rahu. Ei maitsenud temal enam söök ei jook. Ta läks metsa, rändas kõik kohad läbi, kas ehk juhtuks veel selle kena metsasalgu juurde, aga see ei läinud temal korda. Igatsus kena naisterahva järele läks nii suureks, et ta haigeks jäi ning varsti ka suri[5]. Seksuaalsus ja suhted meessooga on tänapäeva haldjakultuuris yks põhilisi teemasid, ka rahvajuttudes pole see võõras. Selle yheks motoks võib pidada ytlemist girls don’t want men, girls want to be a fairy and live in the woods, mis on ometigi suures vastuolus kogu muu haldjasisuga. Kuna meestele on pyhendatud päris palju postitusi, on meessoost eemaldumine pigem soovunelm – see, kuidas asjad võiksid olla, ent ei ole. Meeste tähelepanust hoolitakse palju ja sellega on raske toime tulla. Et aga rahvajuttudes pole kajastatud haldjate perspektiivi, on raske analyysida, kuidas oleksid nemad tundnud end meeste ja seksuaalsuse teemal.

Pinterestist võib avastada ka hulga meeme teemal just fairy things, kus on loetletud haldjatele omaseid tegevusi. Näiteks seduce your wife, mis avab kyll juba ka haldjate kväärimat kylge, ent asja kese – haldja võime võrgutada – jääb samaks. Või siis driving men insane, mis sobitub hästi ka rahvajutuga raiujast. „Just fairy things“ erineb tegelikult muust sotsiaalmeedia haldjamaterjalist päris palju. Kui muidu on haldjaks peetud rohkem ikkagi hella ja heasoovlikku olendit, kes on „pärismaailma“ jaoks isegi liiga õrn, siis siin on haldja pärusmaa kurja tegemine, mis läheb muidugi ka pärimusainesega suurepäraselt kokku. Tegevuste loend jätkub: drowning your loved ones; using human blood as fabric dye; demanding blood sacrifices; giving you nightmares; turning your bitch ass to stone; leading travellers to their deaths jne, taustaks muidugi ilusad, armsad pildid.

Eksitamise motiivi leidub palju ka eesti materjalis. See on seotud eksitaja/essytäjä’ga, kes sarnaneb metshaldjaga ja vahel eristabki neid ainult nimetus[6]. Ära eksib enamasti see, kes satub haldja jälgedesse ehk haldja territooriumile. Metshaldjas võib muu hulgas eksitavalt huigata: Korraga kuuld, et keegi huikand mitu korda heleda healega. Peale seda tema näind, et mets ümberringi old koguni võeras ja marju pole old[7]. Neil puhkudel eksitab metshaldjas inimesi tihti nende vale käitumise tõttu, ja mitu korda on kirjeldatud, et haldjad pahameele tõttu inimestele halba teevad, kuigi alati pole teada, kas pahameel ka asja eest on. Ka Pinterestis hoiatatakse: don’t piss off the fairies! Pärimusliku metshaldja kõrval võis ka näiteks majahaldjas pahaseks saada ja teha kõik, mis ette juhtus, kohe pihuks ja põrmuks[8]. Seevastu veehaldja ehk näki kohta arvatakse, et ta ei meelita inimesi mitte kurjusest, vaid igavuse pärast, sest et ta omale seltsi tahab[9]. Tundub, et täiesti ilma põhjuseta halva tegemine on eesti juttudes aga pigem võõras, ehkki sotsiaalmeedias võib haldjas kyll justkui lihtsalt enese lõbuks inimesi uputada. Seda viimast saab näha pyyuna kehtestada oma vägevust ja võimu, kehastades femme fatale’i sarnast arhetyypi.

Sotsiaalmeedias on haldjad eranditult ilusad naised, meemide taustaks on alati maagilised pildid väikestest kaunitest naishaldjatest. Sealjuures on juuksed oluline haldjatunnus, Instagramist võib leida isegi õpetusvideoid, kuidas saada pikki haldjajuukseid. Rahvajuttudeski on haldja puhul juuksed tähtsad: tihti on need pikad ja lahtised, vahel kullakarva. Pärimuses on haldjate välimus aga kõvasti varieeruvam: haldjad võivad olla ka koleda ja hirmuäratava välimusega ning nii mehed kui ka naised. Näiteks on mainitud metshaldjat, kes olnud justkui kõver vanamoor, pikk nokk peas, ja vilistanud[10] või kyyrus tige vanaeit[11]. Kui metshaldjas on mees, on tal ka pikk habe: Ta on kole suur, suur, inimese plaani, suure pika valge habemega. Suured jalavarbad on enamesti sama suured kui ta peagi. Ta hääl sarnaneb müristamisele[12]. Sotsiaalmeedia metshaldjas pole yldse suur: i’m a two inch little woodland fairy trapped in a human female body. Eesti pärimuslikul metshaldjal võivad olla kõige muu kõrval ka puu tunnused, kas tagasihoidlikumalt – Metshaldjas on puude karva, suurte silmadega[13] –, või otsesemalt: Metshaldjas on pika jämedate jalgadega, pea on suurem, kui keha. Habe ulatab maani. Käes on tal jäme kepp. Ka võib metshaldjal kasetohust torukübar olla, käbist nina, kuusesamblast habe ja käes hoida okslist keppi[14]. Samuti võivad nad sarnaneda loomadega, näiteks on nähtud vanameest, kelle yks jalg on inimese, teine hobuse oma[15], või on haldjaks peetud karvast koera moodi elukat[16]. Majahaldja kohta öeldakse lihtsalt, et ta võib end ilmutada mitmel näul ja moodil[17]. Haldja kirju (ja olgem ausad, inspireeriva!) välimuse asemel on popkultuuri mõjul kinnistunud aga peamiselt yks haldjatyyp.

Lisaks neutraalsetele ja ohtlikele on ka haldjaid, keda on peetud kaitseolenditeks, nagu nüüd ööldakse, kaitseingel[18]. Majahaldjas kaitseb maja ja hoiab ise varju, ent võib pahaseks saades lahkuda ja maja hätta jätta. Mõnel pool näitavat metshaldjas end enamasti vana ja vaese mehena, aga ainult headele – Metsahaljas on üks hea vaim, paha inimestele ta ennast ei näita, aga hea inimestele on ta häda ajal nõuandjaks ja aitajaks[19]. Veehaldjas võib hoida inimesi uppumast, ent seda muidugi siis, kui talle ohverdatakse – ning veehaldjale vilja ohverdades saab ka tuleva aasta viljasaaki parandada[20]. Sotsiaalmeedias midagi sellist silma ei jää. Ehk sõltus kunagi inimese eluspysimine uskumuskommetest rohkem ja kombeid võis näha yhena vähestest võimalikest viisidest enda käekäiku mõjutada. Nyyd, kui läänelikus maailmas on selline usk paljuski taandunud, domineerib haldjates pigem meelelahutuslik aspekt. Sotsiaalmeedias on haldjas enesekesksem, ta tahab olla ilus, hästi elada – i want to be a fairy. look cute and fly away from my problems – ja võib-olla isegi teistele niisama käru keerata, mis samas jällegi kylgneb „traditsioonilisema“ haldjaga.

Praeguseks kinnistunud haldjatyyp – imeilus ja imeline tiibadega väike naisolend – tundub nokaga vanamooridest ja pikkade habemetega taatidest täiesti erinev. Sellegipoolest on trendikal haldjal palju erakordselt kauneid ja võrgutavaid sugulasi vanemas ajas. Tänapäevased haldjad on millestki võõrast, ebakodusest või piiripealsest saanud pigem turvaliseks, kellekski, kelle nahas end hästi tunda. Rahvajuttudest on näha, kuidas haldjad asetuvad suuremasse usundilisse systeemi, kus mets oma olenditega on elav paik, koht, kus on kindlad reeglid. Mille eest karistaks oma teele sattunud inimest aga tänapäeval (ehkki vast vaid oma kujutluses) haldjaks kehastunud noor tydruk? Ilmselt tekiks soov kätte maksta näiteks mehele, kes on haldjaga halvasti käitunud, või tema kaudu tervele meessoole. Suures plaanis ongi enda kujutlemine haldjana saanud emantsipeerumise vahendiks. Pisikese õhkõrna haldjakese kuju võib aga hakata vastupidi hoopis kitsendavalt mõjuma, misõttu on hea meeles pidada, et kehastumisvõimalusi on palju rohkem! Ootan juba mõnuga järgmist korda, kui keegi mind haldjaks nimetab, et saaksin kujutleda, kuidas mul on suured jalavarbad, kasetohust torukybar ja käbist nina.

PS! See tekst sai alguse 2024. aastal ylikooliesseena. Materjaliks vaatasin läbi Rehepapi andmebaasi kantud jutud ja teated, kus esineb sõna haldjas või haljas, piirkondlikud nyansid jätsin arvestamata. Haldjatega seotud postitusi otsisin Instagramist ja Pinterestist.

---

[1] ERA II 161, 358 (4) < Kuusalu khk., Kolga v., Hara k., Hara-Jüri t. < Kuusalu khk., Kõnnu v. – Rudolf Põldmäe < Anna Anderson, 83 a. (1937). Kontrollis Kadi Sarv.
[2] ERA II 182, 382/3 (243) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. – Friedrich Eichenbaum < Peeter Käär, s. 1859 (1936). Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv.
[3] ERA II 12, 375/6 (11) < Simuna khk., Salla v., Koila as. – Richard Viidebaum < Karl Tisler, s. 1905 (1929). Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu.
[4] E 13846/13851 (V) < Ambla khk., Tapa – J. Ekemann (1894). Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2003.
[5] Samas.
[6] Valgma, Hendrik 2020. Eksitaja Eesti rahvausundis: eksitajakogemuse muutumisest ajas Setumaa pärimuse näitel. Bakalaureusetöö.
[7] ERA II 183, 268/9 (56) < Haljala khk., Vihula v., Kõldu k. – J. A. Reepärg < Isaak Uming, Haljala kooli õpil. (1938). Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras.
[8] ERA I 3, 41 (7) < Vaivara khk., Peetri v. – Marie Sander < Leena Vest, Aado Triibman (1930). Kollatsioneeris Luule Krikmann 2002.
[9] E 22504/5 (12) < Haljala khk., Metsiku k. – Danel Pruhl < M. Schönbach, ligi 30 a. (1895). Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2003.
[10] E 51355 < Lääne-Nigula khk., Palivere v., Seljaküla k. – Aleksander Tiitsmaa < Kustav Mittenbrit (1921). Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003.
[11] ERA II 43, 541 (3) < Rakvere khk., Rakvere v., Kadrina k. – Ernst Laur, s. 1919, Mädapea algkooli õpilane (1932). Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv.
[12] ERA II 43, 553/4 (3) < Rakvere khk., Rakvere v., Kadrina k. – Rita Haus, s. 1918, Mädapea algkooli õpilane (1932). Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv.
[13] ERA II 43, 369 (3) < Haljala khk., Haljala v. – Põdruse algkooli õpilased (1932). Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv.
[14] ERA II 43, 39 (3d) < Jõhvi khk., Voka v., Toila algkool – õpetaja tehtud kokkuvõte (1932). Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv.
[15] ERA II 20, 585/6 (22) < Jüri khk., Rae v., Limu k., Mäe t. < Jüri khk., Rae v., Lagedi k. – Rudolf Põldmäe < Mari Põldmäe, 51 a. (1930). Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda.
[16] ERA II 19, 116/7 (2) < Kose khk., Ravila v., Nõmme k., Urgetsi t. – Rudolf Põldmäe < Jüri Beek, 71 a. (1929). Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda.
[17] E 22504/5 (12) < Haljala khk., Metsiku k. – Danel Pruhl < M. Schönbach, ligi 30 a. (1895). Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2003.
[18] E 22504/5 (12) < Haljala khk., Metsiku k. – Danel Pruhl < M. Schönbach, ligi 30 a. (1895). Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2003.
[19] E 22504/5 (12) < Haljala khk., Metsiku k. – Danel Pruhl < M. Schönbach, ligi 30 a. (1895). Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2003.
[20] ERA II 165, 381/2 (7) < Juuru khk., Kuimetsa v., Kuimetsa vanadekodu < Juuru khk., Vaopere k. – Leevi Urke, 17 a. < Tõnu Iibram, 60 a. (1937). Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv.

---

• 

  Hella Õitspuu (21)käib ringi, vaatab ringi, mõtleb ringi. klassikaraadio kuulajate seas tuntud kui floristikatudeng. kus on aga tõde?