Värske Rõhk 101! (sissejuhatav kursus??)
Mainumbri luulerubriik on rikkalik ja saab elujõudu juba olnu magusast huumuskihist! Luuleninad pistavad mullast esmakordselt välja viis (5!!!) debütanti: Liisa-Lotte Hein, kirjutades võluvalt ja mitmetasandiliselt eesti keelest ja emakeelsusest üldisemalt, Liisbeth Kala, kelle tekstid puhuvad unistavates kollaažides elu sisse teiste kirjutet sõnadele, fraasidele ja ridadele, Kirke Mänd, kelle luuletustes kohtuvad toorus läbimõeldusega ja sürreaalne hämarus otsesõnaliste väljakutsetega, Mia Dolores Pavelson muheda found poetry, hingepudinate ja pesumasinaluulega, ning Kirke Rumvolt kaalutletult kaunisõnalises kujundikeeles, kus olnu on ühtaegu võõritav ja kodune. Rõõmuga tervitame Värske Rõhu lehekülgedel taas Elis Paugust, kelle alati isikupärane rütmikeel võtab seekord kanda kriitilisemad toonid ja torked, Iti-Piia Maed, kelle luuletuste unenäolistel maastikel lähevad sõnad puntrasse ja harutavad end jälle lahti nagu luulemina enesetunnetus ja armastuski, ja Sofia-Elizaveta Katkovat — luuletajat, kelle viitetihedat, lummutavaid pilte maalivat kunstikeelt on keeruline vaid paari sõnaga kokku võtta. Sofia-Elizaveta Katkova on seekord lisaks ka tõlkija kingades ning tema tõlgitud aseri autori Egana Džabbarova luuletustest vaatavad vastu kehad ja keel, lehkav tofu, köhatõmmis ning mõtte lehttainakook. Džabbarova romaani “Käed” saab aga juba peagi lugeda Loomingu Raamatukogu vahendusel.
Mainumbri proosaküljed immitsevad unenäolisusest: valged särgid valendavad, päkad kuluvad, süüakse tundmatute nimedega delikatesse ja sõidetakse bussiga Riiga. Esmakordselt avab Värske Rõhu ukse Nora Tuisk, kelle valusalt tabavas lühiloos on võetud kanda ühe lapse prillid, kelle tööks on mängimise asemel muretsemine ja ma-ei-saa-öelda-mis-mu-nimi-on-nimelise tegelase lohutamine. Debütant Liisa Pilt viib meid läbi unenäofiltri nostalgilistesse keskkondadesse ja aega, mil kiigeketid olid terved ja lapsed veel mängisid õues. Just Riste Sofie Kääri loos kihutataksegi klassiga hallimast halli Riiga, bussis heljumas juustu-tšilli-tomati-hapukoore-sibula-klimbisupi-pesupulbri-maitselise popkorni lõhn. Aga see on vaid algus! Õige pea siseneb bussi verejanuline maailmakuulsus ja kollitab nii kõvasti, et kultuurilukku jääb suur auk. Mikk Tšaškini lühiloos tegeletakse süüga. Halvad ended ripuvad loo kohal nagu teritatud kirved: õunad on magusad, ent pisut võõra mekiga; märgutuli helendab ärevalt ja tegelaste kannul käib tüse must kogu. Tänavuse Värske Rõhu luuleauhinna pälvinud Karin Orgulas puhub oma kauni poeetilise keele aga ühte ulmlevasse lühiloosse, kus tormeldakse läbi segase öö ja kihutatakse mootorratastega mererannal. Hoiatus: jälitav tunne võib jääda painama kauaks!
Päevikurubriik on Emel-Elizabeth Tuuliku päralt, kes seikleb muuhulgas Saksamaa pealinnas, Pariisi katakombides ja rõhuvates mälestustes, kirjeldades eneseiroonia ja kompromissitusega püüdlustest noore naisena rahvusvahelisel kultuurimaastikul ellu jääda. Välgatuses uurib Hella Õitspuu haldjapärimust Eesti rahvalugudes ning sukeldub tänapäevaste haldjatrendide otsinguil Pinteresti ja Instagrami, küsimaks, mida võiks tähendada olla haldjas täna siin ja praegu, intervjuurubriigis viib aga Maara Parhomenko mullu oma teise luulekogu “Vingerpussy” avaldanud Triinu Kree rongiga Viljandisse ning vestleb temaga tee peal luuleminast ja pärisminast, pühendumisest ja cringe’ist, eeskujudest ja seeskujudest. Koomiks on seekord suurepäraselt Mesi Vesselovilt: sina, kes sa oled kunagi mõne tähtajaga hilinenud, ootame sind maailma maitsete riiuli juures. Kordan, tähtajaga hilineja, ootame sind maailma maitsete juures.
Kriitikarubriigis kostitavad lugejaid Grete Kaio, kes kirjutab kirglikult Aliis Aalmanni novellikogust “Kes aias”, e. g. s., kes astub dialoogi Heneliis Nottoni ja tolle tsiteeritud autoritega Värske Raamatu sarjas ilmunud raamatus “Tähed Agnesele”, Mihhail Boitsov, kes mõtleb süvitsi kaasa Tõnis Vilu luulekoguga “Enne lapsi”, ning Kertu Kändla, kes jagab oma mõtteid Martin Alguse luulekogust “Elektro”.
Raamatuid soovitab Hanna Stiina Kangur, illustratsioonid Isabel Laureen Kukka Romanilt.
Imeilusat maikuud meile kõigile! Päikest ja õisi!
