
Lisaks traumale on värskemasse eesti kirjandusse hiilinud ka sürrealistlik alge, mis väljendub puhtas keelemõnus (Karl Edgar Tammi! Emma Gogoleva!) või vastandlike esemete ja nähtuste ootamatus kokkukõlas (Ellen Sepp! Riste Sofie Käär!). Ka Marta Talveti kolmes lühijutus avanev äraspidine maailm saab võimalik olla vaid mõnes eriti eredas unenäos. Mari-Liis Müürsepa novell “Kaunitari kodu” on seevastu küll üdini maine, ent tulvil esmaklassilise koomikaga kirjeldatud olukordadest; koomikat (kuid mitte ainult!) leiab ka Gregor Kulla luuletustest.
Anna Kaare peatselt ilmuva debüütkogu “InteГрация” (Värske Raamat #28) puhul vestles Annaga raamatu kujunemisloost, kuid ka lavaluulest, integratsioonist ja kuuluvustundest Abramova. Kultuuriantropoloog Saara Mildebergi essees tuleb juttu aga sellest, miks ja kuidas uurida maastikke ja nende erinevaid tähendusi; Mildebergi esseega sobivad kenasti kokku Aro Velmeti raamatusoovitused, mis aitavad keskkonna, inimeste ja tehnoloogia läbipõimumist kliimakriisi ajastul paremini mõtestada. Kriitikarubriigis arvustab Johan Haldna Andrei Ivanovit, Iiris Viirpalu Aliis Aalmanni, Kreete Alasoo Jan Kausi ning Ulakassi kooliõpilaste arvustuste võistlusel Värske Rõhu eripreemia pälvinud Mari Lepp Mudlumit.
Fotod tegi Alina Birjuk, illustratsioonid mitmekülgselt andekas Gregor Kulla, koomiksirubriigis käis külas Iris Allese.

