
Proosarubriigis sõidab Ly Rebase autoga ja sööb pähkleid, debütant Tõnn Viik sõidab bussiga ja sööb putru. Jonas Hassen Khemiri romaanikatkendi lühikesed, näiliselt neutraalsed laused aga löövad tasahaaval mõrasid õnneliku perekonna klantspilti. Katkendi eestindaja Grete Liis Titma on Elva Gümnaasiumi 2021. aasta tõlkevõistluse võitja rootsi-eesti suunal. Päevikurubriigis seekord tõeline suvine heatujulugemine: linnakoera Saara Mildebergi, paadunud siseturisti Anni Ansperi, isehakanud kommispetsialisti Hildegard Reimanni ja kõrgharitud potsataja Saara Lotta Linno meeleolukad märkmed Sillamäe residentuurist.
Uue aja kirjandust ei looda vaid paberi peal. Skulptor Nele Tiidelepp, sepp Taavi Teevet, dramaturg Heneliis Notton ja kostüümikunstnik Andreas Kübar arutavad vestlusringis “Ruumi kirjutamine”, kuidas kunst ja kirjandus on üha enam läbi põimunud ning kuidas muu materjali kaudu avalduvad teksti ruumilised mõõtmed. Sabina Liselle Ummelase välgatuses tuleb juttu kunsti ja reaalsuse vahekorrast – abjektsioonist eesti uuemas kunstis ehk kõlbliku ja kõlbmatuse piiril mängivast loomingust.
Kriitikas on vaatluse all luule ja proosa, debüüdid ja mittedebüüdid. Saara Liis Jõerand kirjutab Vootele Ruusmaa “Purgatooriumist”, Johanna Rannik Sanna Kartau debüütkogust “Ma hääletan selle sõja poolt oma kehaga”, Marie Udam Andrus Kasemaa “Pipraterakesest” ning Eva Kinkar arvustab Allar Tankleri debüütromaani “Teistes osades”.
Raamatuid soovitab psühholoogiateadlane Aaro Toomela, illustratsioonid tegid Pallase meediatudeng Romy Nõulik (@looja_) ja EKA maalikunsti vilistlane Helena Tääker (@helenataaker).
Värsket Rõhku saab osta raamatupoodidest, toidukauplustest ja R-kioskitest, aga kõige kindlam on see endale vaid 15 euro eest aastas koju tellida: tellimine.ee/varskerohk

