“hääl väriseb” jt luuletusi

*

hääl väriseb,
lehed jäid riisumata,
keegi virvendab ees,
teretab,
ja möödub.
ma vaatan tagasi,
vaid vari tudiseb aia peal,
teretan,
vari peatub.
kas sa ei mäleta?
mäletan,
muidugi mäletan,
kuidas siis ei saaks mäletada.
mis sa mõtled?
ei tea,
midagi ei tea,
kuidas siis ei saaks teada.
miks sa kirjutanud ei ole?
aga ma olen,
muidugi olen,
kuidas siis ei oleks kirjutanud.
miks sa valetad?
ei valeta,
pole kunagi valetanud,
ma tahaks osata valetada.
valeta mulle.
ei, ei, ei suuda,
tahaksin, aga ei suuda.
näeme veel.
näeme.



*

Kuukiir joonistab seinale
Sinu silueti.
Tõetruu ja painava.
Ootan koidu hõngu ja
raske meelega lülitan sisse tule.



*

Vaevalt vaev nüüd vägivetes lahustub,
veel sinisilmselt vaatan värelevat vett.
Kuniks kindel on kiirte vaen, valgus,
paitan pead ja peksan keelt.



*

miks päike mind nukraks teeb
ja pilvelaeva lauluga
taas rahu koju luban?
ei taha laial kaarel
liugu lasta, pea ees seinast
seina lennata



*

Kutsikas niutsus kui teda paitasin
Saba kidura keha alla peitis
Sind nähes
Angaar tühjenes
Luksusin terve päeva
Ja lemmik tee äärde jäi



*

Tunnen suvist tuuleiili
talvel,
kardan sääskesid ja madusid.

Ma uputan su laukasse ja
saja aasta pärast äratan
Su uuesti üles.

Ma ei oska pikka viha kanda.

  • Erik Aart

    Erik Aart (22)„kõik jookseb ringjoonel.“

Värske Rõhk