usk, lootus, armastus

tahaksin mõne kohatu nalja visata, kuid siis taipan, et su kaelas on rist
viivitan ja pöördun tagasi sündsuse piiridesse, viisakusest vist

ma pole kunagi usklik olnud, õigemini – on see üldse valik? olla lähedane/võõras?
miski ahvatlev, mida toidupoe riiulil silmitsed, kuid hinda nähes pilgu kohe muule pöörad

vahel mõtlen, et usk aitaks – hoiaks mind ehk eluski, paneks mõistusegi pähe
kuid oleks alatu ja egoistlik kaitset paluda, kui vastu anda on nii vähe

olen siis pealegi ateist.



tunnen ennast kasutuna:

– sama kasutuna nagu siinus, koosinus ja tangens, mida koolis pähe tuupisid
ja muusika, mida tagaõue poisid öö otsa luupisid

– sama kasutuna nagu supi söömiseks ulatatud kahvel
või siidkinnastest valmistatud belgia vahvel

– sama kasutuna nagu aastaid logisenud ukselink
ning asotsiaali ainus elukoht, niiske pargipink

tunnen ennast kasutuna.



mitmenaisepidaja

mina olen üksi, sina oled kaksi,
kunagi ei mõtle sa, palju mulle maksti
selle eest, et vaikiksin mariast, stellast, emmast
ja veel seitsmeteistkümnest mainimata femmast

mina olen aus, sina oled suli,
kaod imekiirelt nagu esimene lumi,
mis akna tagant saabastega kassi kombel vaatab
ja unistades sooja kätte sisse tahab saada

mina olen üksi, sina oled kaksi,
ballil tühjaks jätad kogu suure tantsuplatsi,
sest sind ootab järjekord – naiste hord,
paat, mil suunaks kaose nord



murtud südamete keel

tahaksin osata rääkida murtud südamete keeles,
sest see on ju ainus, mis sulgi püsib meeles

ainus keel, mida viljeled
ainus keel, mida duolingo iialgi ei õpeta
ainus keel, mida räägitakse vaikides

• 

  Mari Rüüson (22)“Olen Lääne-Virumaa juurtega Eesti kodanik, sõpradele lihtsalt Mammu. Arvan, et luule ja muusika sümbioos on üks kaunemaid asju siin maailmas. Üle kõige armastan aga teatrit! Teatripisik massidesse!”