Uuuu, septembrikuu! 

Ajakirja avalooks on seekord *trummipõrin* Värske Novelli hoogne ja humoorikas võidutöö „Vahepeatus”, mille autoriks on Lisete Talvar! Lugeja tiritakse kaasa peresuhete segapuntrasse ja rasvaste juustega noormehega kohtuma – põnev! Värske Novelli teise koha pälvinud Emma Käbi lugu „Seitse sekundit igavikku” võtab hetke enne täielikku hävingut ja hakib selle liigutavalt tükkideks. Kolmanda koha saavutas tänavu Anete Olkkoneni tekst „Oh, tõotused”, kus avatakse valutava ent tugeva häälega eri tüüpi vägivaldset käitumist. Viimast korda sulgeb oma selja taga Värske Rõhu ukse aga Silvia Urgas, kes on proosapihtide vahele võtnud Tallinna linnapea. Kuigi loo tegelased on fiktiivsed, on probleemid ja mured elulised ning – mis seal salata – ka parajalt vaimukad.

Septembrikuine luulerubriik võlub vormimängude, rohkete tugevate debüütide ja pika vormiga! Debütantide ridades astuvad trükiveergudele Ekke Valner, kelle nurgatagustes mäslevad tekstid vermivad kopitusest sõnakopikaid, emilnoir, kelle luuletused avavad sünget reaalsust mängulises, hüpertekstilises vormis; Sandra Roosileht siiratooniliste, siirdeliste ja klaaris sõnastuses tundeluuletustega; umbes20, kelle eneseteadlike-vormitundlike luuletuste haare kulgeb mitmekihilistest mõtisklustest ajuokseni; Hanna Reintamm, kelle psühholoogilised luuletused liiguvad vaiksel ja tähelepanelikul sammul kordusmustreid mööda; ning Riin Viigipuu, kelle rütmilised tekstid vaatlevad tabava ja lepliku tähelepanelikkusega nii keskkonda, iseennast kui ka teisi elusolendeid. Taastulijana leiab luulerubriigist Johannes Liloveri, kelle luuletsükkel „Endspiel” võtab seekord vaagida nörritavad inim- ja kultuurisuhted ja selgitab, miks on eetiline kirjaoskamatute noortäiskasvanute selja tagant patju varastada. Ja lugeda saab ka Linnujämmi linnuluuletuste konkursil eripreemia pälvinud rukkiräägiluuletust Vladimir Panfiljonokilt!

Tõlkeveergudel toimetab seekord Läti luuletaja Alise Bogdanova, kellelt on valimiku eestindanud Emma Aleksandra Jaanson, Saara Lotta Linno ja Susanna Mett. Bogdanova luule uurib, missugune kehaline kogemus on naiseks olemine ja seda, kuidas alalõpmata tuleb rinda pista meestega, kes igale poole oma näppe tahavad toppida. Päeviku – pseudo-päeviku – on seekord kirja pannud Mikk Tšaškin, kes traageldab kokku pisut nihkes ja unenäolised katkendid aastatest 2016-2021 ilma ühegi komata. Sajab vihma ja süüakse sinepisaia. Intervjuurubriigist leiab juunikuus ametist lahkunud Kirjanike Liidu noorte tuumiku tagasivaate oma tegemistele, kirja pannud Katrin Kõuts ja pildistanud Markus Pruudel, välgatuses peab aga Hanneleele Kaldmaa vastumeelse soldatina sõda ei kellegi muu kui looduse endaga, mis tahab inimeste aias omasoodu vabalt lokata. Selles rohimissõjas on tema ustavateks kaaslasteks nii Sun Zi kui kindral vanaema, kellel on aiale väga kindel nägemus. 

Septembrikuine koomiks pärineb Liisa Mudistilt ning selle stiilirohkes ja visuaalikeskses loos on kesksel kohal pilk, kunstnik ja looming. Millised suhted nende kolme vahel kujunevad, jääb juba lugeja tõlgendada! 

Kriitika! Rasmus Politanov lahkab Andreas Kübara debüütromaani „See ilus armastuslugu, mille lugemist ma kunagi ei lõpeta” ja selle psühhedeelset lugemiskogemust ja Annabel Juhkental avab Triin Soometsa luulekogu „Jäälind” ühiskondlikke tagamaid. Jelizaveta Balandina kirjutab oma Ulakassi arvustuste võistlusel eripreemia pälvinud lühiarvustuses Han Kangi „Taimetoitlasest” (tlk Anni Arukask) ning Sofia-Elizaveta Katkova võtab vaatluse alla uuskreeka luuletaja Dimitra Kationi luulekogu „Loomad-taimed” (tlk Karoliina Kagovere).

Raamatusoovitused Nele Tiidelepalt, illustratsioonid Marie Möllerilt.

Sooja sügise algust!