“*Kui sured enne mind” jt luuletusi

*

Kui sured enne mind
Võtan su väikese varba
Ja teen ta luudest risti
Nii võtan su hauda kaasa
Et leiaksin sind üles
Kus iganes sa ei uitaks

Siis ole kole koos minuga

Käime suvitamas
Kõikides kunagistes kodudes
Kolistame kallite kappides
Luuvalgete luukeredena
Aga väga tasa ja ainult seal
Kuhu talveriided ära pandi

Leiad kapinurgast
Vanaema kirivööd
Ja mähid mu nendega
Muhedaks muumiaks
Et püsiksin koos
Nii kehas kui vaimus

Talvel kollitame ahju all
Ja kuulame õhtuti tule
Mõnusat praksumist
Kaks puntras luustikku
Ühte kuhja kukkunud

Kui leek lahvatab
Hammustad mind õrnalt õlast
Sest pole suud suudlusteks
Ja ma teen tasa kilgi häält

Loendame tütreid ja poegi
Segi läinud sõrmeluude peal
Kui sul käed täis saavad
Luban laenuks
Oma selgroolülisid

Pööripäeviti pöördume
Tagasi Looja juurde
Kes puhub me toruluudest
Nagu pasunast välja
Päris toredaid unelaule

Kui kõik lapsed on magama jäänud
Annab ta meile
Joovastavat verd juua
Ja klõbistab su kondise kolju peal
Mu sihvakate sääreluudega
Surmatantsu rütmi

Me hinged tantsivad taevas
Ja kukuvad kogemata
Veel puhastustulest toibumata
Siresinisesse sirelipõõsasse
Kus ootab pürjelinnukeste
Siidine pesa

 

 

*

Saunalaval
Ei pea kellelegi esinema
Vahel tundub seal
Et olen nähtus
Mida üleüldse
Nii väga ei esinegi

Olen mõnusasti
Ainult natuke olemas
Üks niiske ja jahe koht
Saunavaimu kuumas süles
Kõikide teiste kohtadega
Otseühenduses

Vahetan aineid õuntega
Mida vahepeal õues söön
Ja õhuga
Kuhu auran natuke
Oma olemasolust

Siis tuleb kärbes
Oma tuntud tüütuses
Limpsab korra londiga
Ja mu surnud naharakud
Leiavad temas
Uue elu

 

 

*

Kui su kolm soovi
On vaikus, rahu ja eimiski
Tahan kinkida neid külluses

Kasvagu rahu
Nagu punav korall
Iga vaikuseaastaga

Mu ütlemata sõnad
Suubugu
Su kõrvakohinasse

Kui hakkame teineteist
Juba igapäevaselt unustama
Kogun eimiskit
Nagu jaaniöö kastet
Magusast tühjusest
Mis elab kõigis
Mu aatomites

Kui saadan sulle
Kirjutamata kirjaga
Seda, mida pole
Saab temast silmaliiv
Mis toob kosutava une
Mis on niisama nägudeta
Nagu püha mosaiik
Tuhande ühes öös

 

 

*

Öeldakse, et täiuslikke asju pole olemas
Vale puha
Täiuslikke asju on palju
Ja me teeme neid kogu aeg juurde
Vaata või poeõunu

Kahjuks paneb see meid
Ootama täiust ka üksteiselt
Granny Smith
Rohuroheline importvanaema
Peaaegu surematu
Ühegi plekita
Värske ja krõmps
Alati kättesaadav
Kui paar senti on

Teeme imelapsi
Ja siis pettume
Isegi kui nad võidavad
Kaheksa olümpiaadi
Ja iludusvõistluse
Sest nad ei ole õnnelikud

Täiuslikke asju on palju
Aga kas nad kõik on päris?
Ja miks tahame neid siis
Kui pole õige aeg?
Haprad kodumaa maasikad
On hooajakaup

Kui unustan õiged asjad ära
Siis tahab pea tuulutamist
Aga ma ei lähe hotelli
Ööbin päris inimese
Päris kodus
Ainult hüppa tundmatusse
Ja võõrast saab oma

Kui ikka ei aita
Kasvatan ise selle neetud maasika
Oma higi ja vihmaveega
Mulla sees millel
Mu vaarisa jalg on astunud
Kuni lõpuks võtan ta otse peenralt
Ja pistan suhu

Siis aeg vääratab hetkeks
Kaotab tähenduse
Nagu muinasjutus kaksteist kuud
Kuid raputab end kohe nagu märg koer
Paika tagasi
Nii, et parem saab

 


Hele Pilve (33) hoiab ahjualuseid au sees ja annab puudele piima juua.

Värske Rõhk