*
Mul tuleb vahel meelde
kuidas maapind kumises
suured tükid lasid
pilbasteks mingid muud tükid
see oli ju ainult harjutus
lõpuks ma tegelt harjusin
aga mõnikord
öösel
üksi
pimedas toas
see hirm leiab mu
neelab ta mind või neelan mina teda
*
Kuul lendab aeglaselt
tunneta ta lendu
vinnasta, hinga sisse
päästa see päästik
korraks silmad sule
ta läheb
ta tabab
läbi märgi, tundmatusse suunda
järele jääb
keha läbiv lööklaine
vaid valu
algab uuesti
*
Mustad männid sinitaeva öö paistel
nõgesed mu kätel
pole iial olnud nii magusad
pataljoni kurilkas, jälle
betoonpõrandale kopse välja köhib
ahelsuitsetaja
jääb näkku pikaks ajaks
*
Minu poole lastakse
aga kuulid ei taba
viirastusena kõnnin neist läbi
kuigi sähvatused püssitorus käivad
haara kinni keera pahupidi
oma tajude vatjad meeled
ja mäleta korraga kõike
soo mõrkjad marjad
laugaste märg kaste
novembri tänavalaternased ööd
talve külmad ebemed
jaanipäeva koidu ja hämariku
suudluse pehme huul
*
Lõikab kirves läbi öö
pean ära saama siit
langeb puu
pean liikuma, silmad siin
appikarje
läbi sügava metsa kajana
sulab rabas
laugaste viimase
hingetõmbena
enne
kui külm vesi mind neelab
*
Ma olen siin tagasi
tuulikute vilkuvad punased
tuule käre puudutus
tean et see pole viimane
on lõpp
ja ka millegi algus
praegu ongi hea vaadata
kajana tagasi
sellele mis oli ja olemata jäi
võibolla igatsen neid
olnud hetki
võibolla peakski
armuma nendesse
mitte igapäevakitši
sambla märgus ja
püssirohu kirmed
mind edasi saadavad
kuid olnud hetkedest
võibolla ongi
hea sind kaasa võtta
*
Ma kohtun iga päev surmaga
see on mu töö
kes siis muu päeva lõpus
laibaketid poolitab
Ma kohtun iga päev surmaga
tõmban igatsetuid tagasi
üritan aheldada
elu külge
Ma kohtun iga päev surmaga
mitu hinge täna
ära suudan osta
iga korraga rohkem või vähem
ikka jääb puudu
Ma kohtun iga päev surmaga
kauplen temaga hinna üle
kas siis täna on
piisavalt münte taskus
Lauri Laaspere (23): „Aga kus olid sina, kui meri embas halli kaljupanka külma karjega?“
