“VIIMISTLETUD TEKST” jt luuletusi

VIIMISTLETUD TEKST

lakun haavu, närin koorikut
kõik on rafineeritud
tahan midagi poolikut

punane rant, ise tegin vist
otsused on kaalutletud
anna mulle risk

pesen endast kõike määrivat
situatsioonid on peened
tahan midagi käärivat

sein vaikib, vist on häda
letis pehme ja küps
anna mulle mäda

 

 

EESTPALVE

meie igapäevast ängi
anna meile tänapäev
sinu viha saagu
ja vaikus laskugu

 

 

HARIDUS TAPAB AEGLASELT

klass. tasa.
see oli mu kirjanduse õpetaja, vahepeal mõtlen talle
ta vist ainsana uskus minusse ja tahtis alatasa mingitele olümpiaadidele saata ja mida veel
minu fookus oli rohkem kuskil pingil panelkavaadete taustal tõmmata suitsu järel sigaret

ega midagi muutunud ei ole
ma ei taipa olümpiaadide mõtet
ma ei taipa kontrolltööde mõtet
üldse kontrollimise mõtet
ma ei mõista söögivahetunnis koolikottide sööklaukse taha jätmise nõuet
ma ei taipa raamatukogu kord nädalas tunniks ajaks avamise mõtet
ma ei taipa koolivihikute mõtet
üldse pedagoogika mõtet talle omistatud tähenduses

sigaretil on mõtet
see tapab ikkagi kiiremini kui haridus
hea meelega ohverdan natuke hea tervise perspektiivi
see tapab ikkagi kiiremini kui sööklatoit

ma ei taipa peale kahtteist aastat koolilaudade mõtet
õpikute otstarvet
ma ei mõista mis mõte on õppimise sildi all mingi haridusenimelise läga pähe surumisel
ja ma ei taipa miks mu kirjanduse õpetaja selle kõigega nõus oli
ma ei saa aru miks nii arukas naine paneb end vabatahtlikult sellisesse olukorda
aga saan ka aru et kõik ei olnud selles otsuses vabatahtlik
tal oli vist umbes viis jõmpsikat ja
nagu ütles sööklatädi
sööma peab. sööma peab.

pedagoogika tapab
haridus on ohverdus

 

 

MA EI TAHA ENAM MURETSEDA

jääge vait. masinad.
ükskord nad peavad. kõik väsivad.
jääge vait põõsad ja maastikud mida oma sohva kohalt õlipastell-maalilt ahmin.
olge ükskordki elus tasa. see võiks olla praegu.
paneme aja kinni. näiteks laupäeva õhtu.

olge tasa. kontseptsioonid.
nad peavad. tõesti proovin.
palun vaikige linnud ja kallid kõrgelt austatud kaasmaalased. ma ei tea teist palju ja palun ärge rääkige ka.
üks. singulaarne. päev.
kas see on palutud üle te võimete.
laupäeval. näiteks. palun.

 

 

TÜÜPLAHENDUS NULL PUNKT ÜKS

tüüplahendus. üks tüüpplaneering.
su veidra nõuka nahaga kaetud ukse taga.
su peas. su taga. su all.

su naise öökapi sahtli sees. su ema günekoloogi induktsioonpliidi all.
minumeelest sa tead seda. vist.
sa ei ole mingi suvaline raeküla nurgapoe töll kes kunagi peale ei joo.
kuigi mõnikord.
su väljaütlemised tõesti saaks kokku võtta nii, nagu mu isa mulle lasteaeda sõites alatasa ütles:
loll.

tööjaotus. liistude paigaldus.
sa tunned ju neid alasid. ma tean, ma nägin sind buss number null punkt ühega möödudes objektil.
ja sa ikka ei suuda seda endale pähe taguda. see objekt.
on olemas ainult sinu jaoks. ainult sinu enese jaoks. ainult sa ise saad olla sina. vist.

tüüplahendus. kõige lahendus.
planeering. kõigi tüüpi.
suletus null punkt üks.

 

 

HOOV

oma väikestes tagahoovides
nad kasvatavad oma väikseid metsi
tekina ümber neil traataed

oma kitsastel katustel nad
võtavad päikest ja
tagasi ei anna paistet
oma miniatuursetes ulatustes
nad valitsevad oma ümbrust
tekina ümber neil traataed

kui vaid oleks mul isiklik ruum
ma värviks kõik aiad siniseks nagu päike

 

 

OLEN VÄGA ISETU

kuule kas sul taevas on olemas
ma võin su peale paista
su käed on igavesti külmad
aga mõistan, kõigil käsil omad ilmad
sul maa on olemas?
võid kõndida üle minu kui tahad

situatsioon pinnaga on pinnapealselt öeldes mul pask
sest alailma ära kaob see mu alt
kui sul on pinda mida raatsid jagada ma võin läbi tulla
ja su riietust kommenteerida ja mööblipaigutuse üle vinguda

joon su tehtud kohvi
ja säran su nõukajäänuk köögis

 

 


Paulus Palju (19): „Tuleb välja, et alati saab rohkem nördinud olla, aga vähemalt ma ise olen nii kena ja täiuslik.“

Värske Rõhk