*
vaata
vaata
vaata telekat istu maha tõuse pysti istu maha
tõuse tuhast tõmba villasokid jalast yks samm ette kaks sammu taha
kui veab karjääriredelil saad kullakaevajaks
kõik unelmad täituvad vaata vaata telekat mustvalge säbRuLine
krrrrrrrr.........udiseb elutoa purpurseist kardinaist piiluvad esiemade
hinged tõuse pysti istu maha
vaata vaata VAATA videvik ja vitriinaknad veripunas vilguvad
..kommipood....apteek...me oleme sinuga silmad sulet olek nii
kaaluta
..kellassepp....juuksur...arst.. otsi sireliõitest kahurilihaseid plahvatusi
roni päevaveeringulle hyppa yle oma varju
vaata vaata põrgu lõuad on irevil verel .AVATUD 24/7. kullal peab alati
kaal olema
....jurist...krahv...kuningas... tyhi pudel pille žiletid piki põrandat
...keiser...kardinal.....kullakaevaja me oleme sinuga ME OLEME
SINUGA
jookse lippa lenda
põrgut pole olemas on vaid
kullakaevandus
meil aiaäärne tänavas
*
must lagi on meie toal ja mustad kyyned ka
kyynrastel kämmaldel mis kyynalt hoiavad
mustast kummiliimist end ihkame pilve tõmmata
ja mustast sahhariinist pressit veini lyrpida
viinamarjad meil on hapud veini neist ei saa
boršisuppi eesrindel hiireliha tagalas
me koorides rõkkame musti hambaid näidates
kaaries meil synnist saati kahjuks kasvab poorides
apelsinimartsipanist kyynlavahana
me vasta
yksteise nahku ihkaks sulada
kui vaid võiks
vasta lämbuvat kõri karjeteni imbuda
seda tihket
sajanditevanust iha võiks noaga lõikuda
me ihkaks oma isade soolikad
läppund pundund soolikad
nende vatsadest hammastega välja rebida
nägu irevil naerul
must lagi on meie toal ja meie rahval ka
the sound of silence
planeedid vist on uperkuutis pystihullud sest mõtleme täna lauludest
mida laulsin igaviku takka brutal love by green day ntx ja kas vaid
minevik kristalliseerub imepäraseks
aeg on hirmus neljas dimensioon suunaga kevadest kulminatsiooni öö
määramatusse kaob halastamata sygisessa variseb lehespiraalidena
syndimise väärtust tõukab kaalutlema ei tea kas elu yles kaalub valu kas natalistlik täitke-maa-lastega-ilm on eetiline
või ehk just entroopia elu nii torkavaks ja vääriliseks teeb kui aint hirmust yle astuda
suspiria väänleb sisikondi pidi nälgind mannekeenid otsime väljapääsu katarsisse ehkki tunnen kella tundub sydasuve täiskuu seniit orbiidil oli lõpmatuse eest
algus riivas huultega ma olin siis teine
ja härmatisse kreeni trauma lööb aju pooliti kahex aatomid rahu nimel upuvad uttu elektrisärinat ei tõuse olin siis teine self ehk mina ehk id entiteet käige kuule ehk kuradile
nyyd olen väike ja pime yksinduse õnnistus on imeline
lehed keerellevad jäässe veeniverre emo erakorraline lits
tead esimene kord läksin kaheks jaanuaris männik karjääris lõin end mättasse teine kord juunis (lastekaitsepäeval..irooniline) neerud ytlesid yles sipelgad pyksi arvan et mina läks kylla ehk auto alla keegi ei tea kuhu ta kadus aga kes on keegi?
and the people bowed and prayed ah mis kummaline kõik siin koolikuul on uus rukkiräägud räästad pooldunud rakud tärkavad elule kõik peab tasakaalus olema ja lumi häiliv hällihelbeid sädelev ja tuleviku valge TO THE NEON GOD THEY MADE
VAIMU haigla
hallivativanakese kopsudest köhin ma sireliõisi
kullake kus me oleme
uksest siseneb doktor kõrgem oi tere sina jälle siin kas tulid elektrišokki
saama
valges särgis hing on sul yll paistab et tulid kyll kas tead et poisid
punaste trellitet akende taga juba igatsesid su järele jaa ytlesid
mulle et armastavad sind
ma punastan nagu õunapuuõied
aga kas too mu õige on veel siin kysin ma ja miks pean valget
kitlit kandma ja yldsegi miks palavikuta enam ei oska elada
mu kõrvus plahvatab kahuriliha leemendavil raugend silmil unetusest
lillavarjud all
päike igatseb mind ööga kõnnime koos ere on ma näen juba peaaegu
oma iiriste taha
kummastavad kummitised nood me õiged kuhugi kadunud nad yle me
teede sireliõisi puhunud
haigla haigla
järgmine pilt hommik
ärkan rihmadega kinni
me olime kuutõbised olnud seda nad vähemalt väidavad
kuutõbi? pole ju haigus vaadata kuis taevas roosatab
väikesed kribinad krõbinad me õndsalt hiljukesi longime mööda
hullumaja koridore on keskpäevatund ja puhvetis kohvitassid ei
klirise nad nimelt pole lubatud
jah võimlemistunnis yhel naisel oli hysteeriahoog siis kiskus end
paljaks
aga yldiselt väga softcore dreamwave pop-punk shit siin toimub meil
sysimusta tuisuga keldrikorruse aknast salaja suitsule
vahtima helkjasvalendavat kuud ja helesiniauru sees me yksiti kõik
hukkume
aga sinnamaani roosamannavahus rändame kinnise osakonna
patsiendid ketserliskuumas veres yletada on veel vaid surm ja
elu on teater ja muusika vaid koolema poolduma et kahest lahkest
yhte voogu jõuda maailma lõpu veerele iirislastesära
kinnise osakonna patsiendid jõuavad palju kiiremini taevastesse kui
nood kõrgemad
nad juba on seal
uskuge mind
*
siin on olnud tuhat aega hämarikke jumalikke eetrihägu häilikarva aotunde istub rätsepaistes röövlitytar ronja läitnud kyynlad oma kandade alla täna väänleb ta sytel kiigub ette takka kordab enesele et ei ole minek elektritoolile pole maailma lõpp ja locked in syndrome ei ole tuli väreleb ta rypes suitsuvine tungib kopsudesse rammib kuni vajub rammestusse ja ei ole täna lõpp ei ole ja iga lõpp on algus kuhugi uude iiristes on ilme haualine leinata tuleb ettemaksuga miks ei ole vanad head ajad iialgi olevikulised kas aint minevik kristalliseerub ideaalseks mis värvi on armastus kas jää ja ma jään ta pehmekarva paitamist igatsema niivõrd kindlaste kui on syndind jumalaime ja tunnistab mu varisemist kuristik haigutab me kahe torni vahel mõistus syda mõistus tuksleb sisiseb heinamaarjapäeval pane haua alla yheksa lille kyll näed minevast unes ja kui silmad kõvasti lukku krimpsutad ja soovid ehk ta muutub taas tulevaseks hyppa hyppa ristikheinad tärnitriipsed hämarikud nurmenukud margareetad olid täna imepära sygavroosad tõotan pyhalikult armastan sind igavesti niivõrd kindlasti kui olen surelik hääbuv kullakene aga meil on kaheksa elu veel jäänd ärge kurvastage kellel kõrvad kuulgu täna on päev mis ei mahu kirjadesse trillerdav metsaline kosmos koondus yhte punkti kõhuõõnes syndind on eredamast eredam kirgastumine alla ja ringiga tagasi ylesse
