/mida see tähendab et
olen võru kõige kurvem tüdruk
mu pisarad on koreli
see tähendab lõpuks nad kuivavad
see tähendab lõpuks on oja vaid kraav
see tähendab et mu silmade einestavad pardid
kasvavad sulgepidi kinni
heast südamest visatud hallitanud saiaviilud
see tähendab et öösel
siis kui kedagi läheduses pole
tõusevad kõrkjate vahelt lendu haigrud
see tähendab et kõik hall hulbib mu pupillide
roiskuvas basseinis
see tähendab et
see tähendab et ma näen teisel pool kallast
lõikeheinade õlul loojuva päikese üksikut kildu
ega märka roostetanud kraane
mida polegi võimalik kinni keerata
nad tilguvad alati natuke
see tähendab ma pilgutan silmi
alati pisut niisked
alati pisut kurvad
aga näe
seal on päiksekiir
varemgi olen koorinud sibulaid
/vaakum
milline oled sa kodus
õhtusöögilauas sugulastega
kui kardinad ei liigu kui küünlaleek ei värele
rüüpad kihisevat morssi määrid huuled
kurdudelt lipsab
„minust võib sinu abiga isegi luuletaja saada“
hoiatan vastu et
„kui viisistame siis saame veel muusikuteks“
aga aknad on kinni, uksed lukkus
õhk on tõmmatud pingule
vaikuse kallinevatel liinidel
vaakumist kaugemale sõnad ei jõua
jäävad kinni nagu mängutoosi
ainult saladuse kaant kergitades
kostub midagi
/not like other girls
keedan pajas konnajalad ja kutsikahännad
kaevan südame käte ja labidaga
rinnust välja, lajatan lauale
näh! säh! selline!
võtan südame pihku, pühin laua
tegelikult ei tohiks nii tormakalt
tegelikult ei tohiks nii mõtlematult
tegelikult kas ma üldse
tegelikult pole ma seda läbi mõelnud
tegelikult oleks võinud konnad ellu jätta
lasta lilledel kasvada
tegelikult võiksin ehitada muud kui luuletusi
nende vundament on nagunii nõrk ja sarikad kipuvad mädanema
tugitalad varisevad esimese hundihingetõmbega
tegelikult pole mul vist siin
kõik päris kodus
aga tuled säravad endiselt
/müüritis
sära, bitch
imesid juhtub
ma veel ehitan püramiidi
hakkan aednikuks babüloonias
hoian süütatud keelt tuletornis
sadama lähistel
luban randuda neil radadel
kunagi saan templi
kunagi olen kuju
kunagi kaevatakse mind välja
otse marmorisse
maailm on puur on colosseum
kus võitleme õiguste eest
me ei saagi teada
mis osa meist talletub
mis osa
gladiaatoriks saab
aga võidelda tuleb sellegipoolest
võidelda tuleb
/
veel enne kui jõuan veel
enne kui suudan enne
kui laulan kui
millega mind karistad
kui lasen käed lahti
kui astun üle lävepaku kui
pillun pudelid puruks ega korista kui
puukuur pole riidad vaid trellid
vaid pinnud ja pilpad
kellegi eluteel kellegi silmades
kuidas sa mind karistad
veel enne kui veel
enne kui enne
kui veel kui
veel
/minu koht on
katla peal kuumeneda
tammetõrudena jalge all praksuda
minu koht on libiseda mööda
konfliktidest
minna alt
ja olla eest
minu koht on
manipuleerida kindaid
ja linikuid
iiliti lõikejooni
kontrollida rongiliiklust
rööpaile
viskudes
ohutust
minu koht
on kirjandusteoses
puškini tolstoi
tõlgenduses
olla puna
tšehhovi kirsiaias
olla liha
lihasööjatele
ah
minu koht
on olla tühi
täitmist vajav
vaikiv lõputu põhjatu
riiulil
näidata aega
kuni ajad
muutuvad
