* kord ammu kibekallis kullakallis perevara kaasavara käärpuud ja kangaspuud uues ilmas uued puud käsipuud ja tõkkepuud terve talve küttepuud * kussa lähëd kitsekene kussa lähëd kanakene ära usu undi juttu ära usu linnukene kitsekene kanakene sinirukkilillekene unt sie sala sõna sünnitaja kaisu linnu meelitaja kallis armas kitsekene kanakene kakukene pisikene tillukene libaundi tiinakene * unt sie valib välja su kui soodusinnaga akkliha paki aarab saaki üki kaki * lahke käetere suome pere kingib mulle meie esiemade kangas puud kitsas mökis võtame teljed viuhti lahti laome autu pisikse ohkis ähkis triikis puid täis niet kõik istmed lükkan alla ja suured tükid rihmadega ülla lahke läänemere soome pere kolm igist meest täitsameest peremeest kutsuvad mind tuppa suruvad pulla käppa panevad kohvi akkama pakuvad mett ja pakuvad veel saia naeratame räägime lühikeste sõnadega aimame vaid üks neist vaatab otsa silitades vatsa kuulab üe kõrvaga ja vastab minumeelest punast teised vaatavad siis kui mina ei vaata ja vaatan kuidas nad vaatavad võidu tagasisõidu võidu neid silmi tahaks sugeda suure vahukulbiga * kui saatus annab undi käppa ei pia seda endalle kotkaste kõrgustes kurvitsev neid üeksa tuat ööd raev immitsemas rinda kuob saatusekanga vaga lind * istub nigu muidu mõrsjaeas neid mõõk põlvedel mahaleigatud patsid peos ajab teraga tummalt juttu kiivritarkus raasib valed ülekohtuteud kasvëi kogu maa meessugu * kui loivad kord põlatult laias laanes siis tia, seda võtan sulle sõnada tuul, tema tiab kõik ja ei pia seda endalle vestuldab lillele linnule keigille kasvëi kütusefiltrile
