you are my fire
võta müts ka
tee lukk täitsa lahti
(sosistades) kassa pissiproovi andsid ära?
mul on nii külmad käed, kohe näha, et vana
kuhu ta läheb?
ega mulle süsti ei tehta?
uhhhh kui külm! -7,5 no vahepeal oli 0 jep ja siis oli -20 no päris -20 ka ei olnud no -17 küll -17 täitsa oli jah käsipesu maaaaa arvan et su pesumasina tööjuhend on katki see kriips on pooleks mis peaks olema kõver ja sellepärast ongi su uued sokid roosad komplekssed liited on puruks ja su nööbid samuti mu lemmikvalgus on nüüd teine ja seda ei saa usaldada sest ajad on nüüd teised ja mööda ei saa ma olen kindel et su pesumasina tööjuhend on katki
seal on alati olnud tugev T
aga enam seda pole
ta naasis ja naases
aga siis ikkagi
kummale poole?
käsi
käe
kätt
kätte
käesse
see on vale
ja katki
ja ei tööta
või töötab juhatusel
või juhatuses?
su pesumasina tööjuhend
on endiselt katki
ja see kriips
ei lähe enam kunagi kokku
ta ongi nüüd
lihtsalt
pooleks
mdea
ma ootasin, et sa tuleks.
ma ootasin, et sa tuleks ja et ma saaks sind näha.
ma ootasin, et sa tuleks ja et ma saaks sind näha ja sul käest kinni hoida.
ma ootasin, et sa tuleks ja et ma saaks sind näha ja sul käest kinni hoida ja sind igavikuni suudelda.
ma ootasin, et sa tuleks ja et ma saaks sind näha ja sul käest kinni hoida ja sind igavikuni suudelda, aga sind ei tulnudki.
sind ei tulnudki.
sindeitulnudkisindeitulnudkisindeitulnudki.
sina oleksid peaaegu jõudnudki, aga sind ei tulnudki.
kunagi.
ja nüüd olen mina pettunud.
ootasin mis ma ootasin, aga enam ei oota.
ei oota enam mitte kunagi (käsi südamel) ja see on sinu süü.
sinusinusinu
süüüüüüüüüüüüüüüüüüüüüüüüüüüüüüüüüüüüüüüüüüüüüüüüüüüüüüüüüü
minu süü.
vabandust.
ma ei tea mis mul hakkas.
vabandust.
ma ei tea mis mulle sisse läks.
vabandust.
ma ei tea mida ma sonin.
vabandust.
ma ei tea mida ma mõtlen.
vabandust.
ma ei tea.
äkki sa juhuslikult tead, sest mina ei tea ja ma ei oska isegi arvata milles asi võis seisneda kuna ma…
aga kuhu sa siis ikkagi jäid?
a oli tegemist?
no jah, siis küll, arusaadav.
eks siis teine kord?
jah?
ei?
ma ei tea.
ma tõesti tahaksin karjuda kõik on nii võlts. inimesed on võlts, elu on võlts, mina olen VÕLTS. võltsvõltsvõltsvõlts. ja see kõik tekitab vahepeal (iga päev) ületamatu soovi karjuda. ja ma tahaksin vabandada aga ma tean et ma ei peaks aga ma teen seda siiski niiet tõesti palunpalunpalunpalunpalun andke mulle ühiskonnana andeks et ma su liivakasti puitääre all olevat liivalossi tähele ei pannud ja kogemata (ausõna!!!) kannaga müksasin ja katki tegin. ma tõesti ei tea ise ka mis mul sisse läks ja ma tunnen ennast nii kohutavalt halvasti. palun vabandust ja mõistan täielikult kui sa seda ei suuda aga vähemalt ma tean et lasteaias lepitakse ära. * ema ema mida teha? tuleb võtta plekieemaldaja. ära ta ei lähe enam! maha enam ei saa teda… ema ema mida teha? riiulil on plekieemaldaja. plekke täis on terve maja! enam küll ei haju kaja… ema ema mida teha? võtsin kätte plekieemaldaja. imbund ta kui vesi leiba! issand vii kord kokku meida… ema ema mida teha? valatud on plekieemaldaja. tegin valmis hapusaia! sai viib hukatusse laia… ema ema mida teha? ei toimi plekieemaldaja. võtaks hoopis keevitaja kui see oleks minu teha…
Sinu tekstid on tugevas kontaktis olmereaalsuse, igapäevadialoogide ja sisekõnega, luuletused lõikavad neist justkui tükke välja ja mängivad siis nendega. Miks toetud luulet kirjutades just neile asjadele? Kas on mõni luuletaja, kes on sind nõnda kirjutama inspireerinud?
Vat ei teagi kohe niimoodi öelda, kust on selline stiil algselt tulnud. Tegelikult on see kogu mu loomingu läbivaks temaatikaks saanud. Tunnen, et see on lihtne ja loogiline viis inimesi kõnetada. Igaüks tunneb ära fragmendid oma argipäevast, väikesed detailid, mille peale ei mõtle, aga mis on alati meie ümber. See annab võimaluse välja lugeda seda, mida on kellelgi just praegu vaja.
Luulele kui vormile on selline lähenemine iseenesest väga loomulik. Tavaliselt sünnibki üks luuletus näiteks trammiga sõites või arsti vastuvõttu oodates. Kuulen midagi geniaalset ja panen selle oma tunde järgi kirja. Hiljem vaatan teksti korra üle, aga üldjuhul ei muuda midagi. Kõik sünnib hetkes.
Luuletajatest ei tea ka konkreetselt ühte nime öelda. Kõige rohkem loengi just Värskes Rõhus avaldatud luulet ja olen seda regulaarselt teinud juba pea viis aastat. Väga meeldib ka Andres Ehin ja tema stiil.
Millega sa tegeled, kui parasjagu ei luuleta?
Hetkel tegelen eelkõige kooli lõpetamisega. Ja muidugi ka tuleviku planeerimisega. Kolisin hiljuti eraldi elama, nii et üritan nüüd järjepidevalt kodu korras hoida (see on ikka palju raskem, kui arvata võis). Ja mängin oma kassi Jussiga, ta on isegi ühe kümnekuuse kassi kohta väga hüperaktiivne.
Palume maikuusse üht kultuurisoovitust!
Linnateatrisse vist küll pileteid ei saa, aga Mikk Jürjensi lavastus „Puhkus“ tuletab pärast pikka suveootust hästi meelde õige eestlase puhkusereisi käitumisreeglid. Kuni piletijärjekorras ootate, võite Soundcloudist kuulata René Uferi ja Lilian Treibergi albumit „Unistuste tilk!“. Ideaalne kulgemine värskelt soojadesse ja valgusküllastesse maikuu õhtutesse.
