enese avamise õpetus
näitasin märga keelt
kas seda oli liiga palju?
näitasin märga keelt
mis nüüd minuga saab?
oli see liiga ligane?
sülge liiga palju?
on sul samuti selline?
miks ma seda ei näe?
nii ma istun, ootan
ootan sinu vastust
liga aina tilgub
põrandale maha
ja kui sa mind ei taha
mind, märga, ligast
siis küllap keegi teine
küllap keegi tahab
(samal ajal köögis lakun üle kõik lauapinnad
ja maitsen elus esimest korda soola)
kuhu edasi
iga mehe unistus on ununeda unustusse
kinni panna silmad, tunda pehmet mulda
tunda, kuidas ussid ihu nosivad
siseorganeid ahnitsevad
tead, et su elu õnnestus, kui leiad end kõdunemas
näed habrast keha kesk kevadisi kaseoksi
tunned, kuidas sipelgad su ninasõõrmeid silitavad
mutid uusi teid rajavad
iga mees ihkab plahvatavalt karjatada
näidata hetkeks, et ta on olemas
ja siis lahtuda hommikusse kastesse
*
mis on inimene
kas plahvatus, mis õhku paiskab
siidpehmet aroomi
või komistus, mis kukkudes jõuab veel
metsa kosta läbilõikavat ulgu
et siis kuuskedelt tagasi kajades
taevasse hajuda
üheksas kiri ingile
sinu jaoks kerkivad mäed
ja sinu jaoks voolavad ojad
sinule naeravad lilled
sinule laulavad luiged
lase siis ka mul
vormuda mägede järgi
moodustada ehataeva, kui sina hõikad
rõõmust või ängist
murest või hirmust
et sind õhtuhämaruses kuulata
jääda seisma metsa veerel
sulle tagasi ümiseda
et sina puude kohinat kuuleksid
ja tunneksid tõesti kuidas
sinu jaoks kajavad mäed
ja vulisevad ojad
eelviimane kiri ingile
ma ei tea, miks ma sind romantiseerin
see pole lõpuks sina
sind lõpuks ei olegi
oled nagu õhk
pidevalt muutuv
käest pudenev liiv
tea siis, et pole midagi isiklikku
ma võitlen luuludega
pange mind raja tänavale
tundke mulle kaasa
küll ma läbi hammustan ka kõige nätskemast lihatükist
hoian ennast koos ka siis, kui sa mulle otsa vaatad
nagu tahaksid mu kosmose rakette täis lasta
nagu viskaksid mind katapuldiga
ma rahu
*
kakleme, sina ja mina
jäta koju oma vigurvändad ja klounikostüüm
ma tahan sind
sind sind sind
ma tahan kuulda su paljaste päkkade patsumist
ma tahan nuuskida mulda su higisel näol
jäta koju pendlid ja vilepillid
kukerpallid ja šamaanitrummid
sõnadest piisab
et panna raksuma kivid ja vahtuma jõed
