“kirsipuude allee.” jt luuletusi

*

kirsipuude allee.
ma olen siin varem olnud.
elavhõbeda hõbekarva luustik.
kuldsuulik kullastunud suu.
kakskümmend kuus tuhat viissada seitsekümmend kirsipuuõit.
kakskümmend neist mu närvilõpmeisse põimunud.
soontes voolab kirsipunane veri.
ma hajun roosa hõljumina ta väljasirutuvatesse okstesse.
ma olen tema ja tema on mina.
me oleme üks.



*
c-duurist puukuurini
grotesksete partisantide kakofoonia
narrikuljuse kergemeelne rituaal
kaamos & tuulispask
tulihänna pjedestaal
nagamanni vaksal
see on sübariitide uulits



*

metamorfoosne moos kääviniitides
aneurüsmi rütmiline metronoom
apaatse armuelu alustala
biheeliksina ümber sinu keerdunud
12 toonina kui dodekafoonia
kariljonkellade kaja
ajusagaratesse sööbinud



*

süda, mis purunes kildudeks
justkui portselan.
uksed on sulgunud ja enam ei avane.
c-duurist sai cis-duur
dominantkvintseptakord.
ma tunnen end kui talvejopp suvel
kasutu.
igavusest koolnukangestus.
portselansüda
kääviniidid põimuvad mõttelõngas
ma ei jaksa.

  • Meribel Lepp

    Meribel Lepp (20)on humanitaar ja teatrigurmaan, peadpidi pilvedes.

Värske Rõhk