* Ma olen ööd ja päevad ja kuu ja tähed mis sulavad üheks hämarikupaiste paljastel kätel ja mis ei jäta sind rahule enne kui oled lahti öelnud kõigist just nii ja ainult siis saad kaotada koidu ja ainult nii saad olla ööle ja külmale ainult nii endale nagu samblal ette kujutad oodates õhtuid mille pimedus voolab akna vahelt ligi kammides ajukoore käärude risteid aga kõigepealt tuleb vabastada kõik olendid kannatustest aga tundub et nad valivad kannatada veel egas midagi las olla küll nad järgmise bussiga jõuavad * Uppuda külma laukasse kui soo lehkab veel eilse päeva vigu tegemata tegusid kas kuuled kuidas ta laulab hästi vaikselt kihulased põrisevad sügavalt sambla seest tõuseb käsi põsele hellalt toetub soo suudlus sind võtku oma härdasse rüppe * Kõige rohkem meeldivad mulle kohtumised ja lahkuminekud siis saab asjale punkti panna tere ja hüvasti jätta mõlemal korral emmata vahepeal olles ma väsin ära aeglaselt kirja hääldan täht tähe haaval segasena üritan millestkigi aru saada aga alguse ja lõpu loen alati välja esimese ja viimase hetkena kasvõi tagantjärele * Igavese sügise maik veel mu huultel millal pesevad vihmad puhtaks kõrvatagused kui jaksan kevadet ehk oodata * Imelikult käin lonkavalt taustaks valguskiired mis murtud varjude vahel poolikutel aknaruutudel teisel pool ust on kuulda hääli mis järjest enam kutsuvad linki alla vajutama ja seejärel lõksuga kinni vajuma toad jäävad aina tühjemaks ja laulude sõnad lähevad sassi kui alguses kajab veel äsja lõppenu siis jäänud vaikust ei saa elamata jätta see on eriti tõre kuidas mälu libiseb * Ma igatsen olnud ja olemata päevi tulevikuta eilset mina kes tänaseks sööti jäänud ma igatsen nutu maitset pisaraid sinu ja minu silmadest päevale näitama end koos minu ja sinu enesega proovime tumedat sütt hingest välja kraapida käed kõik tahmased sõrmede vahele hinge mustust lööb kinni üritame sind maha pesta aga me ei saa hakkama mina ei saa hakkama keegi teine ei oskagi midagi peale hakata nendega tegelt vast ei peagi süsi seob kõik halva võtab endale kes siis pärast teda tahab mis tast üldse saab kas läheb äraviskamisele koos endale hoitud päevadega igatsen pilku viimaseid kiiri veerlemas iiristel enne pimeda tulekut tahaks sõrmedega, nendesamadega tõmmata läbi soengust igat viimset juukseliblet tunda mällu võtta kas ma üldse mäletan milline sa olid karjeist püüan kinni saada vaskplaadile salvestada mida pärast terasnõelaga pingsast vaevast taasesitada kogu saalile kontserdiks mängida keegi vast ikka tõlgendab veel mälusopist leiab sarnast
